|
See artikkel räägib Tallinna jahtklubist; Tartu jahtklubi kohta vaata artiklit Tartu Kalevi Jahtklubi |
Kalevi Jahtklubi (varem Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi) on jahtklubi, mis tegutseb Tallinnas Pirital.
Kalevi Jahtklubi asutati 8. veebruaril 1948. Klubil on üle 600 liikme ning see koondab igas vanuses purjetajaid, kuid ka niisama meresõpru. KJK liikmete sportlike saavutuste hulgas on medalimehi nii avamerepurjetajate, jääpurjetajate kui ka svertpaadipurjetajate hulgas.
Klubi territooriumil tegutseb kaks purjespordikooli: KJK Purjespordikool ja Rein Ottosoni purjespordikool.[1]
Kalevi Jahtklubi eesmärk on
- olla purjetamist propageeriv ja purjetamishuvilisi ühendav klubi;
- osutada külalistele ja klubiliikmetele kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid;
- pidevalt areneda, et saada parimaks külalissadamaks Soome lahe ääres.
Alates 1958. aastast korraldab klubi iga aasta juulis Eesti suurimat avamereregatti – Muhu väina regatti. Viimastel aastatel on seda enam kui 100 osavõtva jahiga rahvusvahelist võistlust läbi viidud koos Pärnu Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Seltsiga. Klubiliikmete seas on väga populaarne iganädalane kolmapäevaregatt.[1] KJK on aastate jooksul korraldanud palju suurvõistlusi, alates rahvusvahelistest Balti regattidest ja lõpetades erinevate jahiklasside Euroopa ja maailmameistrivõistlustega. Viimaste aastate suurvõistlustest väärivad märkimist 2004. aastal toimunud Draakon-klassi Euroopa meistrivõistlused, 2010 Laser Standard ja Laser Radial EM-regatt ning samal suvel Tallinnas purjetatud Melges 24 klassi maailmameistrivõistlused, samuti 2013. aastal korraldatud Finn-klassi MM-regatt Finn Gold Cup ja 2015. aastal koos Pärnu jahtklubiga korraldatud ORC Euroopa meistrivõistlused.[1]
Jahtklubi hoone
Kalevi jahtklubi hooned paiknevad Pirita jõesuudme vasakul kaldal koos Kalevi Jahtklubi sadamaga. Tõenäoliselt oli Pirita jõesuue paatide randumispaiga ja sadamana kasutusel juba muinasajal.
Praeguse Kalevi jahtklubi hoone kohal asus Karl Burmani projekti järgi 1912. aastal ehitatud Kalevi seltsimaja, mis pandi põlema 1941. aasta augustis.
1949. aastal valmis Peeter Tarvase projekti järgi ehitatud modernistliku joonega hoone, mis oli vastuolus tollaste arhitektuurikaanonitega. See põhjustas skandaali ja tollaste arhitektuurifunktsionääride vallandamise. Kalevi jahtklubi hoone on riiklik kultuurimälestis alates 2008. aastast.[2][3] Jahtklubi hoone jõepoolsel küljel on ka suur terrass, mida piirab läänest madal paekivist müüritis.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Jahtklubist". kjk.ee.
- ↑ 28762 Kalevi jahtklubi hoone. Kultuurimälestiste register.
- ↑ 100 ehitist - sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918-2017. Tallinn 2018.