Joneside põlvkond (Generation Jones) on mõnikord kasutatav nimetus, millega mõeldakse põlvkonda, kes on sündinud 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastate alguses, asetudes seega beebibuumerite ja X-põlvkonna vahele. Mõistet kasutati esimest korda 1998. aasta paiku, kui 1958. aastal sündinud sotsioloog Jonathan Pontell andis selle nimetuse oma põlvkonnale; tema arvates on 1954.–1965. aastail sündinud täiesti omaette põlvkond.[1][2] Mõned peavad seda beebibuumerite alampõlvkonnaks, nimelt nende teiseks pooleks, osad aga nn cusperiteks (ehk mikrogeneratsiooniks beebibuumerite ja X-põlvkonna vahel). Samas 1998. aastal peetud küsitluses pidas enamik (87%) Jonese end buumerite ja X-põlvkonna vahel ("in between") olevaks.[3]
Kuigi Joneside sünd jääb endiselt suure sündimuse aega, hakkas siis juba sündimus vaikselt langema. USAs jõudis sündimus tippu 1947. aastal (25,67 sündi iga 1000 inimese kohta) ja uuesti 1950. aastate keskel (1957. aastal 24,74 sündi iga 1000 inimese kohta), kuid peale 1957. aastat hakkas sündimus langema, järgmine tõus leidis aset alles 1969. aastal.[4] Enamike Joneside isad ei olnud enam teise maailmasõja veteranid (Greatest Generation), vaid rohkem nn vaiksest põlvkonnast (Silent Generation).[5] Kuna 1954. aastal oli juba enamuses USA majapidamistest teler[6], siis saab nimetada Jonese esimeseks põlvkonnaks, kes ei ole elanud televisiooni-eelses maailmas.
Jonesid olid lapsed 1960.–1970. aastate seksuaalrevolutsiooni ajal ja hilisteismeeas või noored täiskasvanud HIV/AIDS-i epideemia ajal 1980. aastate algul. Nende täiskasvanuks saades ei olnud USAs enam sõjaväekohustust ja Vietnami sõda oli lõppenud. Ka 1969. aasta Woodstocki festival oli vanematele beebibuumeritele määrav hetk, samas vanemad Jonesid käisid siis veel põhikooli lõpuklassides ja nooremad alles lasteaias. Joneside lapsepõlve- ja teismeea määravateks sündmusteks olid naftakriis, Watergate'i afäär ja stagflatsioon.[7] Kui vanematele beebibuumeritele sisendasid 1960. aastail karismaatikud nagu John F. Kennedy ja Martin Luther King noorem, et maailm võib paremaks muutuda ja et nad saavad selles ise osaleda, käisid Jonesid veel algkoolis või polnud veel sündinud ja Watergate'i afääri tõttu muutusid nad hoopis kultuurselt küünilisemaks. Richard Perez-Peña (sündinud 1963) kirjeldas 2014. aastal, et "vanemad buumerid tahtsid muuta maailma, enamus minu eakaaslasi tahtis vaid kanalit vahetada". ("Older boomers may have wanted to change the world; most of my peers just wanted to change the channel."[8]
Mõistele "Joneside põlvkond" on omistatud mitmeid tähendusi - suur anonüümne põlvkond, kuna Jones on suhteliselt tavaline perekonnanimi, lisaks "Keeping up with the Jonesesi" laadne konkurents ja slängisõna jonesing ('ihaldama').[9][10][11] Pontelli arvates olid Jonesid 1960. aastail lastena optimistlike tulevikuväljavaadetega, kuid täiskasvanuks saades 1970. aastate deindustrialiseerumise ajal pidid seisma silmitsi teistsuguse reaalsusega, mis tõi kaasa ka pika massilise tööpuuduse perioodi. Ka 1980. aastail tõusid hüpoteekide intressimäärad üle 12 protsendi[12], mistõttu muutus ühe sissetulekuga maja ostmine praktiliselt võimatuks. Palgad stagneerusid mitmeks kümnendiks, seniste pensioniplaanide asemel tegid võidukäiku uued 401(k) plaanid, mistõttu Jonesis vägagi igatsesid ("jonesed") möödunud paremaid päevi.
Paljud Jonesid märkisid, et nende vanematele õdedele-vendadele, kes kuulusid vanemate beebibuumerite hulka, oli näiliselt rikkalikult kättesaadavad palju rohkem võimalusi, mida Jonesidele täisealisteks saades enam ei võimaldatud, mistõttu tekkis neis teatav kibestumus ja igatsus.[13]
Joneside põlvkonnast on palju räägitud massimeedias.[14][15][16][17] Ka Pontell on avaldanud televisioonis arvamusi Joneside esiletõusu kohta.[18][19][20]
Joneside põlvkond pälvis meedia tähelepanu peamiselt 2008. aasta USA presidendivalimiste ajal, kui demokraatide presidendikandidaadiks oli 1961. aastal sündinud Barack Obama[21] ja vabariiklaste asepresidendikandidaadiks Sarah Palin (1964). Lisaks kuuluvad Joneside hulka ka 2016. ja 2020. aasta presidendivalimiste asepresidendikandidaadid Tim Kaine (1958), Mike Pence (1959) ja Kamala Harris (1964).[22] Poliitiselt on Jonesid USAs ja Ühendkuningriigis saanud suure tähtsusega valijarühmaks, eriti olid nad seda USA 2004. ja 2008. aasta presidendivalimistel, 2006. aasta vahevalimistel ning Ühendkuningriigi 2005. aasta valimistel.[23][24][25][26][27][28] Joneside põlvkonna valijate kohta on teostatud mitmeid uuringuid[29], on arvatud, et 2016. aasta Brexiti referendumil hääletasid just Jonesid kõige rohkem Euroopa Liidust lahkumise poolt. Erinevalt vanematest beebibuumeritest on Jonesidele omased pessimism, valitsuse mitteusaldamine ja üleüldine küünilisus, mistõttu on nad mõneti konservatiivsemad.[30][31] 2020. aasta presidendivalimiste eel avaldas Pontell arvamust, et Jonesid võivad kalduda Joe Bideni poole, kuna president Donald Trumpi reageering koroonapandeemiale ja Bideni pilkamine tema vanuse tõttu polnud vananevatele Jonesidele meele järele.[32]
Viited
- ↑ Pontell, Jonathan (4. detsember 1998). "Talkin' about my generation - the real children of Watergate". SFGate. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Generation Jones - The Chronicle of Higher Education". web.archive.org. 9. oktoober 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2017. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Seigle, Greg (5. aprill 2000). "Some Call It 'Jones'". Washington Post. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ Stebbins, Samuel. "How many people were born the year you were born? Here's the tally for every year since 1933". USA TODAY (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2024.
- ↑ Buck, Stephanie (3. november 2017). "This niche generation within the Baby Boom is a highly coveted—and persuadable—voting bloc". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2018. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
- ↑ "Number of TV Households in America". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2002. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "In Obama, many see an end to the baby boomer era :: CHICAGO SUN-TIMES :: 44: Barack Obama". web.archive.org. 25. jaanuar 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2009. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
- ↑ "I May Be 50, but Don't Call Me a Boomer". New York Times. 4. märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2015. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "'Generation Jones' soon to have its man in Washington | timesfreepress.com". web.archive.org. 19. veebruar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2012. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ Journal, Eileen Button | Flint (5. aprill 2009). "Generation Jones has a few good reasons to be suspicious of technology". mlive (inglise). Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ Wells, Amy Stuart (2. märts 2009). "From Obama's Generation". Education Week (inglise). ISSN 0277-4232. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "30-Year Fixed-Rate Mortgages Since 1971 - Freddie Mac". web.archive.org. 27. aprill 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2021. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Jonathan Pontell". web.archive.org. 13. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2011. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "jones010800". web.archive.org. 29. mai 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2001. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Many in the 35-46 Age Bracket Identify with 'Generation Jones'. | The Denver Post (Denver, Colorado) (via Knight-Ridder/Tribune Business News) (December, 2000)". web.archive.org. 30. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2007. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "David Rowan: The Times Op-Ed: A guide to electionspeak". web.archive.org. 7. aprill 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2007. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Talk Radio News Service interviews political analyst Jonathan Pontell…". archive.ph. 11. september 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2011. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ GenerationJonesTV (15. jaanuar 2009), Generation Jones discussion on CNN day before ElectionDay'08, vaadatud 28. oktoobril 2024
- ↑ GenerationJonesTV (27. veebruar 2009), Generation Jones conversation on Canada's most popular national TV talk show, vaadatud 28. oktoobril 2024
- ↑ "So You Think You're A Baby Boomer? Think Again". HuffPost (inglise). 15. detsember 2011. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ Staff, Newsweek (2. veebruar 2008). "Alter: Twilight of the Baby Boom". Newsweek (inglise). Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ Wiltz, Teresa (7. oktoober 2020). "What Prince Tells Us About Kamala Harris". Politico.
- ↑ "The Hill's Pundits Blog » Why the 'Generation Jones' Vote May Be Crucial in Election 2008". web.archive.org. 30. jaanuar 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2009. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Generation Jones is in play -- chicagotribune.com". web.archive.org. 1. detsember 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2008. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Scoop: Generation Jones is driving NZ Voter Volatility". web.archive.org. 14. märts 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2007. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Key to election is 'keeping up with Joneses'". web.archive.org. 13. oktoober 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2008. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Pollster says Generation Jones tipped election for Bush". MPR News (inglise). 9. detsember 2004. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Attention GenY'ers! Talk To Your Parents! Don't Let GenJonesers Vote Against Themselves!". HuffPost (inglise). 26. november 2008. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Generation Jones Women are Swing Voters". www.rasmussenreports.com (inglise). Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Introducing Generation Jones: voters who hold the key to No 10 - UK Politics, UK - The Independent". web.archive.org. 23. mai 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2009. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Generation Jones is given a name at last". The Telegraph (inglise). 24. november 2004. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
- ↑ "Opinion | Mr. Jones and Me: Younger Baby Boomers Swing Left - The New York Times". web.archive.org. 23. juuni 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2020. Vaadatud 28. oktoobril 2024.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)