Elektromagnetväli on füüsikaline väli, mille tekitavad liikuvad elektrilaengud ja mis mõjutab elektrilaenguid, avaldades neile jõudu. Elektromagnetväli koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad ühtse tervikliku välja. Liikumatud laengud tekitavad ainult staatilise elektrivälja, muutumatud elektrivoolud ainult staatilise magnetvälja. Kiirendusega liikuvad, eelkõige võnkuvad elektrilaengud tekitavad muutuva elektromagnetvälja, mis levib elektromagnetlainena, kusjuures elektri- ja magnetväli teineteist vastastikku tekitades koos edasi kanduvad.
Elektromagnetlainet iseloomustab võnkesagedus . Olenemata sagedusest levib laine vaakumis alati sama faasikiirusega , mida nimetatakse valguse kiirusiks. Elektromagnetlaine lainepikkus on seotud sagedusega valguse kiiruse kaudu:
Elektromagnetväli on energia ja impulsi kandja. Elektromagnetvälja energia olemasolu väljendub eelkõige elektriliselt laetud kehade või vooluga juhtide vahelistes jõududes. Kui laenguga kehad või voolujuhid liiguvad, siis muundub nende liikumise mehaaniline energia elektromagnetvälja energiaks või vastupidi.[1]
Vastavalt elektromagnetilise induktsiooni seadusele toovad magnetvälja ajalised muutused kaasa elektrilise pöörisvälja. Seevastu elektrivälja ajalised muutused (nihkevoolud) põhjustavad magnetvälja. Ajaliselt muutuvate väljade puhul ei ole enam võimalik väljade eraldi kirjeldamine elektrostaatika ja magnetostaatika seadusi kasutades, vaid neid tuleb käsitleda üheskoos elektromagnetväljana. Selle välja kohta kehtivad keerukamad elektrodünaamika seadused, mida kirjeldavad Maxwelli võrrandid.
Elektrilaenguist kiirgunud ning nendest eraldunud elektromagnetlaine energia võib koos selle lainega määramatult kaua vabas olekus liikuda. Maxwell suutis oma võrranditest järeldada, et ruumipiirkondades, kus ei esine laenguid ega voolusid, tuleb elektromagnetvälja komponente kirjeldada lainevõrrandiga.
Elektromagnetvälja toimet laetud kehadele kirjeldatakse klassikalises lähenduses Lorentzi jõu abil. Elektromagnetvälja kvantomadused ja nende vastastikmõjud laetud osakestega on kvantelektrodünaamika teema.
