Dominaat (ladina k.dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284–305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks.[1] Nimetus tuleneb sõnast dominus (tõlkes 'isand'), millega traditsiooniliselt kõnetasid orjad oma isandat. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik".[2]
Kujunemine
Kui keiser Augustuse ajal muutus riik sõjaväeliseks diktatuuriks, siis keiser üritas näidata, et on vaid esimene ja tähtsaim riigiametnik.[3]Herbert George Wellsi arvates kadusid Rooma Aurelianuse ja Diocletianuse ajal Rooma vabariikluse jäänused.[4] Keiser hakkas kandma tiitleid isand (dominus) või isand ja jumal (dominus et deus).
