See artikkel räägib Taani kuningast; nime kohta vaata artiklit Hans (mehenimi)

Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501. Ta oli Christian I poeg ja viimane teatava eduga Kalmari uniooni valitsenud monarh.

Hans sündis Taani kuninga Christian I (1426–1481) ja tema naise Brandenburgi Dorothea (1430–1495) kolmanda, kuid vanima ellujäänud lapsena. Tal oli noorem õde Taani Margaret (1458–1886), kes abiellus Šotimaa kuninga James III-ga, ja noorem vend Frederik I (1471–1533), kes elu lõpul sai Taani ja Norra kuningaks.

Hans püüdis oma valduseid liita ühtsemaks tervikuks, kuid see poliitika tõi kaasa Rootsi järjekordse iseseisvumisega Kalmari uniooni võimu alt ja rahulolematust ka Taanis ja Norras. Hansule järgnes troonil tema poeg Christian II.

23-aastaselt, 1478 abiellus ta Saksimaa Christinaga (1461–1521). Hansu äi oli Saksimaa kuurvürst Ernst (1441–1486) ja ämm oli Baieri Elisabeth (1443–1484). Nagu tema isale, nii sündis Hansulegi viis last, kellest kaks vanemat, Hans ja Ernst surid päris pisikestena. Kolmas laps oli Christian II (1481–1559), viimane, kes olnud nii Taani, Norra kui Rootsi kuningas. Neljas laps oli Elisabeth (1485–1555), kes abiellus Brandenburgi kuurvürsti Joachim I-ga. Christiani ja Elisabethi sugu kestab tänapäevani. Viies laps Frans (1497–1511) suri noorelt.

Mõne allika järgi oli Hansul veel üks poeg Daakia Jakob (1484–1566), kellest sai frantsiskaani munk ja kes tegi Mehhiko indiaanlaste seas misjonitööd. Seisukoht, et Jakob oli Hansu poeg, pole üldtunnustatud. Samuti pole üksmeelt selles, kas Daakia Jakob oli abielust sündinud või abieluväline.

Oma viimasel elukümnendil pidas Hans armukesena vaesunud aadlist pärit neidu Edele Jernskjægi (suri 1512). Neile ei sündinud lapsi.