Vähiravi on kasvaja (vähi) meditsiiniline ravimine, mille eesmärgiks on kasvajat leevendada või täielikult ravida. Sõltuvalt kasvaja liigist ja staadiumist tuleb parima ravitulemuse saavutamiseks kasutada ühte või mitut ravimeetodit. Eri meetodid võivad olla suunatud kasvaja haaravaks üldraviks. Ravimeetodid võib jagada kirurgiliseks raviks, kiiritusraviks, keemiaraviks, hormoonraviks, bioloogiliseks raviks jm.

Operatsiooni on vähiraviks kasutatud juba aastaid. Operatsioonil on ka oluline roll vähi diagnoosimisel ja sellel, et näha kui kaugele vähk on levinud.^[1] Vähi kirurgilise ravi korral eemaldatakse kasvaja organismist ühe tervikuna operatsiooni käigus. Veendumaks, et kasvaja on eemaldatud, tuleb kasvaja opereerida koos teda ümbritsevate kudedega. Sageli eemaldatakse ka kasvajat ümbritsevad lümfisõlmed.^[2] Operatsiooni käigus kasutatakse väikseid ja õhukesi skalpelle. Operatsiooni ajal kasutatakse anesteesiat, et operatsioon mööduks valutult.

Kiiritusravi ehk radioteraapia on ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.^[3]Kiiritusravi võib olla kas

• väline – kiired suunatakse keha sisemuses asuvale kasvajale väljaspool organismi paiknevast kiirgusallikast;^[4]
• sisemine – kiirgusallikas viiakse kasvajaga vahetusse kontakti kas kehaõõnes või koesiseselt.^[3]

Keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi, millega püütakse vähirakke hävitada ja nende paljunemist peatada ravimite abil. Keemiaravis võib kasutada ühte ravimit või mitme ravimi kombinatsioone. Keemiaravi saab teha veeni- või arterisiseselt, suukaudselt või manustatuna kehaõõnde. Keemiaravi kahjustab ka terveid organismi kudesid, põhjustades mitmesuguseid kõrvaltoimeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus, vere valgeliblede arvu langus, juuste väljalangemine).^[4]

Hormoonravi on vähi süsteemne ravimeetod, mis on kasutusel nende pahaloomuliste kasvajate korral, mida nimetatakse "hormoontundlikeks". Hormoontundlikud kasvajad on näiteks rinnavähk, munasarjavähk, eesnäärme vähk. Tegemist on raviga, mida enamasti kasutatakse pärast kirurgilist ravi remissiooni säilitamiseks või pikendamiseks.^[5]

• Rinnavähi korral on kasutusel antiöstrogeenravi – kui kasvaja on hormoontundlik takistab ravim organismis leiduval östrogeenil soodustada vähkkasvaja arengut või peatab vähirakkude kasvu.^[5]
• Eesnäärmevähi korral on kasutusel androgeeni deprivatsioon (mahasurumine). Meessuguhormooni androgeeni toimeks on eesnäärme vähi kasvu soodustav toime. Hormoonravi eesmärgiks on takistada androgeeni toimet kasvajale, mille tulemusena vähkkasvaja kahaneb või kasvab aeglasemalt.^[5]

Vähi immunoteraapia kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks ja vähiravist tingitud kõrvaltoimete kontrollimiseks^[4].

Külmravi tehakse mitme seansina ja kasutatakse väikeste perifeersete kasvajate raviks.^[6]

Laserravi ehk fotokoagulatsiooni kasutatakse väikeste kasvajate korral, mis asuvad võrkkestal, aga ei ole levinud nägemisnärvi ega selle lähedal asuvasse maakulasse.^[6]

Hüpertermia on kehatemperatuuri märkimisväärne tõstmine. Väga kõrged temperatuurid hävitavad vähirakke, kuid kahjustavad ka terveid rakke ja kudesid.^[7]

Esmalt ravitakse nahka valgustundlikkust suurendava ravimiga ja mõni tund hiljem ravitakse valgusega. Pindlevivad kasvajad paranevad.^[8]