Sõne (ka string, inglise string) on andmetüüpprogrammeerimiskeeltes. Seda tüüpi muutuja väärtuseks võib olla suvaline märgijada, tavaliselt teksti kujul. Märgiks võib olla ka tühik, sest kui võtta sõne pikkus length("tere maailm") , saadakse vastuseks 11.
Sõned esinevad programmides kas literaalidena või muutujatena. Sõned on tihti loodud kui massiivid märkidest kindla kodeeringuga. Olenevalt keelest võivad sõned olla muteeritavad (muudetavad) või mittemuteeritavad (mittemuudetavad).
Sõnesid, mis on programmi sisse kirjutatud, nimetatakse sõneliteraalideks.[1]
Ülo Kaasiku koostatud "Matemaatikaleksikoni" järgi on sõne "mingi alfabeedi sümbolitest moodustatud järjend ("sõna")".[2]
Ametlik teooria
Ütleme, et Σ on mittetühi lõplik sümbolite (märkide) hulk, mida kutsume tähestikuks. Sümbolite loomuse kohta eeldusi ei tehta. Sõne üle hulga Σ on iga lõplik jada sümboleid hulgast Σ. [3] Näiteks kui Σ = {0, 1}, siis 01011 on sõne tähestikus Σ.
Sõne s pikkus on sümbolite arv jadas s (jada pikkus) ja võib olla mistahes naturaalarv. Tihti tähistatakse seda kui |s|. Ainus sõne pikkusega 0 on tühi sõne ning seda tähistatakse kui ε või λ.[3][4]
Kõikide sõnede hulk pikkusega n, kasutades tähestikku Σ, on tähistatud kui Σn. Näiteks kui Σ = {0, 1}, siis Σ2 = {00, 01, 10, 11}. Iga tähestiku Σ puhul kehtib Σ0 = {ε}.
Kõikide sõnede hulk, kasutades tähestikku Σ, on Kleene’i katte hulgast Σ ja on tähistatud kui Σ*.[5] Kasutades Σn,
Näiteks kui Σ = {0, 1}, siis Σ* = {ε, 0, 1, 00, 01, 10, 11, 000, 001, 010, 011, ...}. Kuigi hulk Σ* ise on loenduv, siis iga element hulgas Σ* on lõpliku pikkusega sõne.
Sõnede hulka üle Σ (st iga alamhulk hulgast Σ*) kutsutakse formaalseks keeleks üle Σ. [5] Näiteks, kui Σ = {0, 1}, siis sõnede hulk, kus on paarisarv nulle, {ε, 1, 00, 11, 001, 010, 100, 111, 0000, 0011, 0101, 0110, 1001, 1010, 1100, 1111, ...}, on formaalne keel üle Σ.
Tavalisemad funktsioonid
Järgnevad funktsioonid on vaid mõned näited kõikidest funktsioonidest, mis sõnedel on. Funktsioonide täpne süntaks oleneb programmeerimiskeelest.
Võrdleb omavahel kahte sõnet. Kui nad on samaväärsed, tagastatakse 0. Kui ei ole samaväärsed, siis enamasti tagastatakse kas positiivne või negatiivne täisarv olenevalt sellest, kumb sõne on suurem. Sõnede võrdlus toimub tavaliselt tähestiku järjekorra alusel kindla kodeeringuga.
Võrdlemine (tõeväärtuse tagastusega kasutades operaatoreid, compare)
Definitsioon
sõne1 OP sõne2 tagastab tõeväärtuse, kus OP on mingi võrdlusoperaator, tavaliselt üks järgnevatest: =, <>, <, >, <=, >=, !=
Kirjeldus
Võrdleb kahte sõne tähestiku järjekorda kasutades ja tagastab tõeväärtuse.
Konkateneerib (liidab) kaks sõne omavahel, tagastades kombineeritud sõne.
Sisalduvuse kontrollimine (contains)
Definitsioon
contains(sõne,alamsõne) tagastab tõeväärtuse.
Kirjeldus
Tagastab, kas sõne sisaldab alamsõne.
Kindla märgi indeksi leidmine (find/index/indexOf)
Definitsioon
find(sõne,alamsõne) tagastab täisarvu.
Kirjeldus
Tagastab esimese alamsõne ilmnemise indeksi sõnest. Kui alamsõne ei leita, tagastatakse tavaliselt vigane indeks. Keeltes, kus lugemine algab 0'st tagastatakse tavaliselt -1. Keeltes, kus lugemine algab 1'st tagastatakse
tavaliselt 0.
Asendamine (replace)
Definitsioon
replace(sõne, asendatav, asendaja) tagastab sõne.
Kirjeldus
Tagastab sõne, kus iga esinemine asendatavast on asendatud asendajaga.
Sõne ümber keeramine (reverse)
Definition
reverse(sõne)
Kirjeldus
Pöörab ümber märkide järjestuse sõnes. Olenevalt keelest kas tagastab uue sõne või väärtustab ümber etteantud sõne.
Poolitamine (split)
Definitsioon
<sõne>.split(eraldaja[, limiit]) poolitab sõne eraldaja koha pealt. Tihti on olemas ka valikuline argument limiit, millega saab määrata maksimaalset kordade arvu, mil see juhtub.[7]
Kirjeldus
Poolitab sõne igast kohast, kust leiab eraldaja, mis on ise samuti sõne. Tagastab järjendi või massiivi alamsõnedest. Kui limiit on antud, peatub, kui on nii palju poolitamisi juba tehtud. Vastandmeetod sõnede ühendamisele.
Ühendamine (join)
Definitsioon
join(eraldaja, sõnede_list) tagastab sõne.
Kirjeldus
Ühendab kõik sõned järjendis, pannes nende vahele eraldaja. Poolitamise vastand.