"Riding with the King" on bluusialbum, millel musitseerivad koos Eric Clapton ja B. B. King. See anti välja 13. juunil 2000 Duck Recordsi kaubamärgi all.

Plaat oli väga edukas, see võitis 2000. aasta Grammy kategoorias "Parim traditsionaalne bluusi album" (Grammy Award for Best Traditional Blues Album)[1], tõusis "Billboard 200/ Top Blues Albums" edetabelis esikohale ja saavutas USA-s müügitulemuseks kahekordse plaatinaplaadi taseme. Lisaks CD-le anti välja veel heli-DVD suure eraldusvõime ja 5.1 ringheliga. Album võeti ka kriitikute poolt hästi vastu, kuigi kostis väiteid, et ühe bluusialbumi kohta on plaadi kõla liigagi lihvitud.

Tagamaad

"Riding with the King" on kahe suure kitarristi esimene koostööalbum[2]. Esimest korda esinesid nad koos 1967. aastal New Yorgi kohvikus "Cafe Au Go Go", kui Clapton oli kõigest 22-aastane ja mängis kitarri ansamblis Cream[3]. Esimest korda salvestasid nad koos laulu "Rock Me Baby" B.B. Kingi duettide plaadile "Deuces Wild". Clapton oli alati vaadanud B.B. Kingile alt üles ja soovinud salvestada koos temaga albumit. B.B. King aga ütles, et nad olid seda plaani tihti arutanud, ja lisas: "Ma vaatasin teda vaimustatult. Arvan, et ta on nr 1 kitarrist rock'n'roll'is ja nr 1 ka suure isiksusena."[4] Plaadi salvestamise ajal oli Clapton 55- ja King 74-aastane. Salvestamise algataja oli Eric Clapton, kes valis ka muusikud, kes teevad plaadil kaasa. Tema valis välja ka lood, mida esitada, ning on kaasprodutsent koos Simon Climiega, kes oli olnud ka Claptoni mitme varasema plaadi produtsent. Kuigi tegu on Claptoni ja Kingi koostööga, laseb Clapton viimasel asuda lava keskele. B.B. King saab endale peaosa nii laulmise kui ka kitarrisoolodega paljudes lugudes.

Plaadi sisu

Plaadil on viis klassikalist B.B. Kingi laulu 1950. ja 1960. aastatest: "Ten Long Years", "Three O'Clock Blues", "Help the Poor", "Days of Old" ja "When My Hearts Beats Like a Hammer". Teised lood on samuti bluusi kullafondist. Big Bill Broonzy kirjutatud "Key to the Highway", mida Clapton oli lindistanud 1970. aastate alguses koos Derek and the Dominosiga. Chicago pianisti Maceo Merriweatheri "Worried Life Blues", kaver Isaac Hayesi kompositsioonist "Hold On, I'm Comin'", mis oli originaalis 1966. aastal singel Sam & Dave'i esituses ja lugu muusikalist "St. Louis Woman" "Come Rain or Come Shine". Albumi nimilugu "Riding wit the King" on pärit John Hiatti repertuaarist ja räägib tema imelikust unest, kui ta lendab samas lennukis koos Elvis Presleyga. See lugu on salvestatud 1983. aasta John Hiatti samanimelisel albumil. Plaadil olevad lood on segu akustilistest ("Worried Life Blues") ja elektrilistest ("Three O'Clock Blues"), segu aeglastest ("Ten Long Years") ja keskmiselt tempokatest lugudest ("Help the Poor").

Arvustused

AllMusicu kriitik William Ruhlmann kirjutas, et plaat on rohkem B.B. Kingi kui Claptoni oma, viimase roll on rohkem toetav. Ta märkis, et albumil on lisaks kahele kitarrile sageli kuulda veel teisigi kitarriste. Tulemus on küll efektne, kuid mitte jalustrabav.[2] Dan Moos "PopMattersist" kirjeldas albumit kui "kanget bluusikokteili, milles on üks osa härra Claptoni kavalust ja kolm osa härra Kingi väärikust."[5] Steve Futterman Entertainment Weeklyst nimetas "poja" ja "isa" koostööd võidukaks[6]. Louis Gerber Cosmopolisest kirjutas, et "Riding with the King" läheb otse hinge ja südamesse ning on värskendav ja sentsatsiooniline album, parim popmuusika turul pärast Santana albumit "Supernatural"[7]. Dave Ferman kirjutas The Spokesman-Review's, et kuigi kogu plaat on "suurpärase idee hea teostus", pole see nii hea, kui ta võiks olla. Ferman kurdab, et tema arvates pole Clapton kunagi olnud hea bluusilaulja, et Joe Sample klahvpillide mix pole tasemel ja et kogu plaat kõlab liiga antiseptiliselt ja kliiniliselt puhtalt ühe bluusialbumi kohta. Nicole Bode kirjutas Columbia Daily Spectatoris, et plaadil "võtab King Claptoni kaasa bluusialadel kaugemale, kui viimane ise on üksi eales läinud. Ta nendib, et B.B. Kingi osalus toob välja Claptoni hääle "toore urina", mis üllatab fänne. Eriliselt kiidab ta laulu "Come Rain or Come Shine", milles King kasutab oma hääle "kurblikku vibraatot nii hellalt, et see purustab südame". Samuti meeldib naisele kitarri ja vokaali duett loos "Hold On, I'm Comin'", kuid lisab, et Claptoni hääl pole siiski samast kaliibrist kui Kingi oma[8].

Lood

  1. "Riding with the King" (John Hiatt) – 4:23
  2. "Ten Long Years" (Jules Taub, B.B. King) – 4:40
  3. "Key to the Highway" (Big Bill Broonzy, Charlie Segar) – 3:39
  4. "Marry You" (Doyle Bramhall II, Susannah Melvoin, Craig Ross, Charlie Segar) – 4:59
  5. "Three O'Clock Blues" (Lowell Fulson, B.B. King, Jules Taub) – 8:36
  6. "Help the Poor" (Charles Singleton) – 5:06
  7. "I Wanna Be" (Doyle Bramhall II, Charlie Sexton) – 4:45
  8. "Worried Life Blues" (Lightnin' Hopkins, Big Maceo Merriweather) – 4:25
  9. "Days of Old" (Jules Taub, B.B. King) – 3:00
  10. "When My Heart Beats Like a Hammer" (B.B. King, Jules Taub) – 7:09
  11. "Hold On, I'm Comin'" (David Porter) – 6:20
  12. "Come Rain or Come Shine" (Harold Arlen, Johnny Mercer) – 4:11

Muusikud

  • B.B. King – vokaal, kitarr
  • Eric Clapton – vokaal, kitarr, produtsent
  • Doyle Bramhall II – kitarr, taustavokaal
  • Andy Fairweather Low – kitarr
  • Jimmie Vaughan – kitarr
  • Joe Sample – klaver, Wurlitzeri klaver
  • Tim Carmon – orel
  • Nathan East – bass
  • Steve Gadd – trummid
  • Susannah Melvoin – taustavokaal
  • Wendy Melvoin – taustavokaal
  • Paul Waller – programmeerimine, keelpilliarranžeering

Kaastöölised

  • Alan Douglas – helitehnik ja miksija (lood 2, 3, 5, 8–11)
  • Tom Sweeney – helitehniku assistent
  • Mick Guzauski – miksija (lood 1, 4, 6, 7, 12)
  • Simon Climie – produtsent, arvutiprogramm (Pro Tools)
  • Robert Sebree – fotograaf
  • Don Paulsen – fotograaf
  • Wherefore Art? – kunstiline disain
  • Stephen Walker – kunstiline juht


Läbimüügi edetabelid

Riik Müügitase Müügiarv
Austraalia (ARIA)[9] plaatina 70 000
Austria (IFPI Austria)[10] kuld 25 000
Kanada (Music Canada)[11] 2x plaatina 200 000
Saksa (BVMI)[12] kuld 150 000
Jaapan (RIAJ) plaatina 204 000
Uus-Meremaa (RMNZ) plaatina 15 000
Hispaania (PROMUSICAE)[13] kuld 50 000
Šveits (IFPI Switzerland)[14] Kuld 25 000
Suurbritannia (BPI)[15] kuld 100 000
USA (RIAA)[16] 2x plaatina 2 000 000

Edetabelid

Kõrgeim koht

Edetabel (2000) Koht
Austraalia (ARIA Albums Chart)[17] 5
Austria albumiedetabel[18] 3
Belgia albumiedetabel (Flandria)[19] 26
Belgia albumiedetabel (Walloonia)[20] 17
Kanada (RPM Albums Chart)[21] 4
Hollandi (Mega Albums Chart)[22] 6
Soome albumiedetabel[23] 11
Prantsusmaa (SNEP Albums Chart)[24] 11
Saksamaa (Media Control Albums Chart)[25] 3
Itaalia albumiedetabel[26] 4
Jaapani (Oricon Albums Chart) 6
Uus-Meremaa albumiedetabel[27] 2
Norra (VG-lista Albums Chart)[28] 1
Rootsi albumiedetabel[29] 8
Šveitsi albumiedetabel[30] 3
UK albumiedetabel 15
USA Billboard 200[31] 3
USA Top Blues Albums[32] 1
US Top Internet Albums 1

Koht aasta lõpus

Edetabel (2000) Koht
Austraalia albumiedetabel 67
Austria albumiedetabel 30
Belgia albumiedetabel (Walloonia) 99
Hollandi albumiedetabel 51
Prantsusmaa albumiedetabel 96
Itaalia albumiedetabel 31
Jaapani albumiedetabel 97
USA Billboard 200 52

Viited

Kirjandus

  • Eric Clapton, "Autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

Välislingid

No tags for this post.