Nikolai Stepulov (20. märts 1913 Narva – 2. jaanuar 1968 Tallinn) oli Eesti poksija.

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Imre Harangile (Ungari).[1]

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Herbert Nürnbergile (Saksamaa).[2] Ta osales kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Karl Schmedesile (Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[3]

Stepulov poksis märtsist 1938 kuni juunini 1939 elukutselisena. Ta pidas kokku 12 kohtumist, millest võitis 6 (neist 3 nokaudiga) ja kaotas 5 (neist 2 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki.

Hilisem elukäik

Osales 1940. aasta riigipöörde ajal Eesti-vastases tegevuses, oli üks Nõukogude okupante toetava nn töölisomakaitse juhte Raua tänava lahingus.[4][5] Enda väitel oli ta 8. Eesti laskurkorpuses luuraja. Viibis pärast sõda korduvalt vangis, kuritarvitas alkoholi ja suri vaid 54-aastaselt. Maetud Metsakalmistule sportlaste kvartalisse.

Viited

  1. ↑ 11. suveolümpiamängude poksivõistlus. Berliin 1936. Tulemused inglise keeles
  2. ↑ 5. Euroopa meistrivõistlused poksis. Milano 1937. Tulemused inglise keeles
  3. ↑ 4. Euroopa meistrivõistlused poksis. Budapest 1934. Tulemused inglise keeles
  4. ↑ Biograafia ESBL-is
  5. ↑ Aleksandr Issurin (24. september 2004). "Красноармеец - призер берлинской Олимпиады". Невское время (vene). Vaadatud 07.07.2022.

Kirjandus

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Stepulov
No tags for this post.