Anneli Randla (sündinud 15. jaanuaril 1970 Tallinnas) on eesti arhitektuuri- ja kunstiajaloolane.[1]
Elulugu
Lõpetas 1988 Tallinna 21. Keskkooli, 1993 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna, 1995 Budapesti Kesk-Euroopa Ülikooli magistriõppe ja 1999 Cambridge'i Ülikooli doktoriõppe; M.A. (1995, Kesk-Euroopa Ülikool), väitekiri "Dominican Architecture in Livonia", Ph.D. (1999, Cambridge'i Ülikool), väitekiri "The Architecture of the Mendicant Orders in Northern Europe".
Täiendas end 1994 Jeunesse & Patrimoine'i arhitektuuri restaureerimise kursustel Pariisis ja St. Antoine'is. 1999–2000 Eesti Kunstimuuseumi filiaali teadur, 1999–2000 Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi teadussekretär, 2000–2004 Muinsuskaitseameti (aastani 2002 Muinsuskaitseinspektsioon) peadirektor, aastast 2004 peadirektori asetäitja teadusalal, aastast 1999 ühtlasi Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ja restaureerimisteaduskonna õppejõud.[1]
Teadustöö
Uurimisvaldkond: Eesti ja Põhja-Euroopa keskaegne sakraalarhitektuur, muinsuskaitse ajalugu ja korraldus.[1]
Teoseid
Umbes 20 teadustrükist.[1]
- Uusi leide Muhu kirikust. // Ars Estoniae medii aevii grates Villem Raam. Tallinn 1995
- Tallinna Dominiiklaste klooster. // Vana Tallinn 5 (1995) 9
- Dominiiklased Vana-Liivimaal: linnastumisest ja arhitektuurist. // Kunstiteadus 9. Tallinn 1998
- The Mendicants Orders and their Architecture in Scotland. // Mendicants Military orders and Regionalism in Medieval Europe. 1999
- The Sites of the Medicant Friaries in Northern European Towns. // A Comparative Study on the Examples of Scotland, the Northern Netherlands and Livonia. Tartu Hansaseminari materjalid 2000. Tartu 2002
- Meister Geometres ja teised Hanila kirikus. Hanila kiriku polükroomsest dekoorist ja selle kunstiajaloolisest kontekstist. // Kunstiteadaslikke Uurimusi 11. Tallinn 2002
Isiklikku
Tema isa oli majandusteadlane Tiit Randla ja ema on telekunstnik Gunta Randla.
Viited
Välislingid
- Anneli Randla Eesti Teadusinfosüsteemis
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.