Eestisse jõudis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell.^[1] Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.

Eesti Vabariigis loodi 1926. aastal Tallinnas rahvusvahelise ühisvabamüürliku Ordu Le Droit Humain loož Kalevipoeg (üks selle juhte oli Eduard Hubel). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Gunnar Aarma väitel olid Eesti esimene president Konstantin Päts ja sõjavägede juhataja Johan Laidoner vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.^[2]

Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks. Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas,^[3] Tartus, Pärnus, Rakveres, Haapsalus ja Viljandis.^[1]

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.

Eestis on praegu^[millal?] umbes 900 vabamüürlast.^{[1] [4]}

Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.^[5][1] Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11. Šoti riitus keskendub rohkem spirituaalsetele õpetustele ja Yorki riitus teoloogilistele õpetustele. Yorki riitusega on mõtet liituda vaid kristlastel kuna sealsed alamorganisatsioonid nagu Commandery ja Red Cross of Constantine mittekristlasi vastu ei võta.

Eestis tegutseb lisaks Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloožile ka kümmekonna liikmega Egiptuse sugemetega Memphis-Misraimi riituse loož ning ligi 30 liikmega universaalse ehk sega-vabamüürliku (kuhu kuuluvad võrdselt nii naised kui ka mehed) traditsiooniga loožid Aurora Borealis ja harjutusloož Fiat Lux, mis alluvad Itaalia Suveräänsete Vabamüürlaste Ordule.

• Kalle Küttis (Eesti suurmeister 2022)
• Paul Himma^[6][7]
• Arne Kaasik (Eesti suurmeister)^[8]
• Andres Kampmann^[9]
• Urmas Karileet^[10][9]
• Elmar Kruusma (loož Fööniks)^[6][11]
• Teet Lainevee^[9]
• Koit Latik^[9] (loož Rotalia 6)^[12]
• Ain Laving^[9] (loož Ugandi 4)^[12]
• Hiid Lepalaan^[13]
• Peeter Lill (loož Fööniks)^[6][9]
• Mati Maanas^[9] (loož Patria 2)^[12]
• Arne Mikk^[9] (loož Patria 2)^[12]
• Anti Oidsalu (Eesti Kõrgema Nõukogu suurkomandör)^[10][7][12]
• Toomas Peek^[14]
• Voldemar Promet^[9] (loož Patria 2)^[12]
• Raido Rüütel (endine Eesti suurmeister)^[8][15]
• Ain Saarmann (loož Fööniks)^[6][9]
• Peep Siimon^[12]
• Toomas Sildmäe^[7]
• Joel Tammeka (looži Fööniks meister)^[6]
• Jaan Tammsalu, 33°^[16]
• Peeter Tenjes^[12]
• Tõnu Tuppits^[9] (loož Patria 2)^[12]
• Ants Urvak (loož Fööniks)^[6][9]
• Ain Valdmann^[9] (loož Patria 2)^[12]
• Kristjan Zobel^[9]
• Hando Nahkur^[17]
• Toomas Tõnise^[18]

• Gunnar Aarma^[11]
• David Friedrich Ignatius^[19]
• Juhan Kahk^[13]
• Ivar Kallion (loož Fööniks)^[6][9]
• Karl Friedrich Karell^[20]
• Arno Köörna, 33° (endine Eesti suurmeister)^[8]
• Otto Wilhelm Masing^[20]
• Jaak Ratassepp^[21][9]
• Endel Taniloo^[22]
• Aksel Treimann^[12]