Eestisse jõudis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell.[1] Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.
Eesti Vabariigis loodi 1926. aastal Tallinnas rahvusvahelise ühisvabamüürliku Ordu Le Droit Humain loož Kalevipoeg (üks selle juhte oli Eduard Hubel). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Gunnar Aarma väitel olid Eesti esimene president Konstantin Päts ja sõjavägede juhataja Johan Laidoner vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.[2]
Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks. Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas,[3] Tartus, Pärnus, Rakveres, Haapsalus ja Viljandis.[1]
18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.
Eestis on praegu[millal?] umbes 900 vabamüürlast.[1] [4]
Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.[5][1] Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11. Šoti riitus keskendub rohkem spirituaalsetele õpetustele ja Yorki riitus teoloogilistele õpetustele. Yorki riitusega on mõtet liituda vaid kristlastel kuna sealsed alamorganisatsioonid nagu Commandery ja Red Cross of Constantine mittekristlasi vastu ei võta.
Eestis tegutseb lisaks Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloožile ka kümmekonna liikmega Egiptuse sugemetega Memphis-Misraimi riituse loož ning ligi 30 liikmega universaalse ehk sega-vabamüürliku (kuhu kuuluvad võrdselt nii naised kui ka mehed) traditsiooniga loožid Aurora Borealis ja harjutusloož Fiat Lux, mis alluvad Itaalia Suveräänsete Vabamüürlaste Ordule.
Tegutsevaid ja endisi Eesti vabamüürlasi
- Kalle Küttis (Eesti suurmeister 2022)
- Paul Himma[6][7]
- Arne Kaasik (Eesti suurmeister)[8]
- Andres Kampmann[9]
- Urmas Karileet[10][9]
- Elmar Kruusma (loož Fööniks)[6][11]
- Teet Lainevee[9]
- Koit Latik[9] (loož Rotalia 6)[12]
- Ain Laving[9] (loož Ugandi 4)[12]
- Hiid Lepalaan[13]
- Peeter Lill (loož Fööniks)[6][9]
- Mati Maanas[9] (loož Patria 2)[12]
- Arne Mikk[9] (loož Patria 2)[12]
- Anti Oidsalu (Eesti Kõrgema Nõukogu suurkomandör)[10][7][12]
- Toomas Peek[14]
- Voldemar Promet[9] (loož Patria 2)[12]
- Raido Rüütel (endine Eesti suurmeister)[8][15]
- Ain Saarmann (loož Fööniks)[6][9]
- Peep Siimon[12]
- Toomas Sildmäe[7]
- Joel Tammeka (looži Fööniks meister)[6]
- Jaan Tammsalu, 33°[16]
- Peeter Tenjes[12]
- Tõnu Tuppits[9] (loož Patria 2)[12]
- Ants Urvak (loož Fööniks)[6][9]
- Ain Valdmann[9] (loož Patria 2)[12]
- Kristjan Zobel[9]
- Hando Nahkur[17]
- Toomas Tõnise[18]
Endisi vabamüürlasi
- Gunnar Aarma[11]
- David Friedrich Ignatius[19]
- Juhan Kahk[13]
- Ivar Kallion (loož Fööniks)[6][9]
- Karl Friedrich Karell[20]
- Arno Köörna, 33° (endine Eesti suurmeister)[8]
- Otto Wilhelm Masing[20]
- Jaak Ratassepp[21][9]
- Endel Taniloo[22]
- Aksel Treimann[12]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož
- ↑ "Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.
- ↑ Juhan Haravee, Eesti vabamüürlased saavad oma kodu, Õhtuleht, 14. juuni 2011
- ↑ "Travels in Estonia • The Ohio Beacon". The Ohio Beacon (Ameerika inglise). 26. august 2022. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ Urmo Soonvald, Vabamüürlus Eestis Õhtuleht, 19. jaanuar 2008
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 "Vabamüürlased Eestis". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2011. Vaadatud 7. oktoobril 2013.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Äripäev: Vabamüürlased ostsid endale kontori büroomajas". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2012. Vaadatud 7. oktoobril 2013.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Õhtuleht: Vabamüürlus Eestis
- ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 "Kes kuuluvad vabamüürlaste seltsi?". Äripäev. 9. märts 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2012. Vaadatud 7. oktoobril 2013.
- ↑ 10,0 10,1 Eesti Päevaleht: Eesti vabamüürlased murdsid Soome alt välja
- ↑ 11,0 11,1 "Olge avatud uutele teadmistele!"[alaline kõdulink]
- ↑ 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 Eesti Päevaleht: Looživennad hoiavad varju
- ↑ 13,0 13,1 Õhtuleht: Miniülevaade vabamüürlusest
- ↑ Toomas Peek: vaatan projekte, mida majanduse põhjast on võimalik osta
- ↑ Raido Rüütel: kui rallimees liiga palju surmale mõtleb, hävitab ta eneses võidusõitja
- ↑ "Meie Kirik: Tallinna praost tunnistab kuulumist vabamüürlaste hulka". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2015. Vaadatud 7. oktoobril 2013.
- ↑ [1]
- ↑ "Linnaleht : [Tartu] 30 oktoober 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 25. augustil 2024.
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525–1885. 2. raamat, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn 2007.
- ↑ 20,0 20,1 Vabamüürluse tassünnist Eestis
- ↑ Õhtuleht: Eesti vabamüürlased saavad oma kodu
- ↑ ERR: Vabamüürlaste selts on vandenõuteoreetikutele mõnus kont
You must be logged in to post a comment.