Toscana order, ka etruski order on vanarooma arhitektuuris esinev dooria orderi erivorm, üldilmelt lakooniline. Klassikalistest orderitest lihtsaim, kasutati peamiselt monumentaal- ja militaarehitistes.
Põhijooned
- Sammas on kannelüürideta.
- Baasi moodustavad erandlikult ümmargune plint (teistes orderites ruudukujuline), ümarmõigas torus ja õhuke vaheplaat, millele toetub sambatüves.
- Tüvese osas on astragaaliga (ümarvöödiga) eraldatud sambakael (cellarino).
- Kapiteel meenutab dooria kapiteeli.
- Talastik meenutab dooria talastikku, kuid on lihtsam, ilma triglüüfideta, metoopideta ja muude reljeefkaunistusteta[1]
Ajaloost
Eraldi orderitüübina käsitletakse Toscana orderit esmakordselt 16. sajandil arhitekt Sebastiano Serlio orderiõpetuses. Levis eelkõige renessanss- ja palladionistlikus arhitektuuris.
Pildid
Vana-Rooma
-
Rooma-aegne Toscana kapiteel. Museo del Foro de Caesaraugusta -
Vana-Rooma elumaja peristüüli jäänused -
Poolsambad Aosta amfiteatri välisseinal, keskajal kloostriks ümber ehitatud
Renessanss ja hilisem arhitektuur
-
Inigo Jonesi projekteeritud kirik Covent Gardenis (1633) -
Joaquim Vilaseca i Adolf Florensa (1930-1933) Facultat de Nàutica portaal Barcelonas -
Toscana orderis portaal -
Sambad Koeru kõrtsi- ja postijaamahoone fassaadil -
Kuus Toscana sammast Tartu Ülikooli peahoone fassaadil
Vaata ka
Viited
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
You must be logged in to post a comment.