Strzelno Püha Prokopiuse kirik on 12. sajandil^[1] või 13. sajandi algul ehitatud ümarkirik^[2] Strzelnos Mogilno maakonnas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas. Ümmarguse põhiplaaniga kirik kuulub Poola suurimate romaani kirikute hulka.

Kirik on ehitatud graniidist tahutud kvaadritest, hiljem lisatud osa tellistest. Ümmarguse siseruumi läbimõõt on 8,20 m ja müürid on vähemalt 1,1 meetri paksused. Seinte ülaossa jäävad väikesed ümarkaarsed aknaavad (algselt oli neid kaks), sissepääs asub lõunaküljel.^[3] Varauusajal lisatud tugipiilarit kaunistab tellistest kujundatud kiilkaarne hilisgooti petiknišš.

Lisaks kesksele ümarruumile on kirikul:

• idaseinas 5 × 5 m suurune ruudukujuline apsiid, mida katab ristroidvõlv (ainus Poola romaani kirik ruudukujlise altariruumiga),
• põhjaseinas kaks väikest poolümarat apsiidi,
• lääneseinas hoburauakujulise põhiplaaniga kõrge kellatorn ühe tugipiilariga ja siseruumis empooriga ülakorrusel. Empoor viitab selle kasutamisele valitsejarõduna, samuti on kiriku ajaloos mitu korda mainitud Poola kuningate kirikukülastusi.^[4]

Kiriku ehitamine paigutatakse 12. sajandisse kroonik Jan Długoszi annaalides leiduva teate alusel, mis nimetab pühitsemisepäevana 16. märtsi 1133. aastal^[5]. Kirikut ja selle pühitsetust Pühale ristile mainitakse ka 1213. aastal, Püha Risti kirikuks jäi see 18. sajandini.^[6]

15. sajandi lõpul või 16. sajandi algul lammutati torni ülakorrus ja ehitati uuena tellisest, samuti pärineb sellest ajast tugipiilar, mis müüris kinni algselt lääneseinas paiknenud empooriakna.^[7] Hiljem jäi kirik kasutuselt kõrvale ning kõrval asuva premonstraatide kloostri elanikud kasutasid seda väravavahimajana.

18. sajandil hakkas kirik taas tegutsema ja pühitseti 1779. aastal pühale Prokopiusele. 1812. aastal, Napoleoni sõdade ajal kiriku tegevus taas katkes ja seda kasutati majandushoonena. 1892. aastal taastati apsiidid ja romaani ümarkaarsed aknad. Aastail 1924–1925 kirik renoveeriti. Teise maailmasõja ajal püüdsid taganevad sakslased kirikut õhku lasta, tulekahjus hävis sisustus, kuppel ja katus.^[8] 1950. aastatel algasid taastamistööd. Sel perioodil ehitati uuesti romaani kesksambaga bifoorne empooriaken, mis on täielikult rekonstruktsioon, ehkki algne rõdurinnatis oli osaliselt säilinud; ka taastamisel kasutatud romaani sambake on teadmata päritoluga.

Kirikus on ühest graniiditükist välja raiutud ristimiskivi, mis arvatakse olevat ehitusaegne, romaani hauaplaat, oletatavasti kiriku asutaja haualt, ja seintel mõned 18. sajandist pärinevad ristitee peatustega reljeefid.^[9] Tänu Krakówi muuseumist saadud kipsvalandile ja Poznańi arhiivifotole taastati ka romaani tümpanon, millel on kolm figuuri: keskel trooniv Kristus, temast vasakul noor donaator, kes ulatab kirikumaketi, paremal naisekuju avatud raamatuga, võib-olla kloostriülem.

16. sajandi algusest pärit reljeefid põhjaküljeapsiidides kujutavad erakuid-patukahetsejaid Maarja Magdaleenat ja püha Onufriust.

• 
  Taastatud tümpanonireljeef
• 
  Empoor lääneseinas
• 
  Ristimiskivi

• Strzelno – St Prokop’s Rotunda. - medievalheritage.eu
• St. Procopius’s Church in Strzelno. - Region Wielkopolska