Saaremaa Muuseum on maakonnamuuseum Saaremaal. Selle tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus. Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid ja suurimaid muuseume.^[viide?] Selle asutamisaastaks loetakse 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels).^[1]

Saaremaa Muuseumi filiaalid on Saare Arhiivraamatukogu, Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum ja Mihkli talumuuseum.

Saaremaa Muuseumi direktor on alates 5. aprillist 2024 Priit Kivi.^[2][3] Muuseumi teadur on Olavi Pesti.^[4]

• 17. veebruar 1865 – asutati Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels), Saaremaa Muuseumi eelkäija^[1]
• 12. september 1866 – seltsi kogude esimene näitus^[1]
• 1887 – avati esimene püsiväljapanek Kuressaare gümnaasiumi direktori majas^[1]
• 1892 – muuseum kolis Lossihoovis asunud endisesse ohvitseride hoonesse (pole säilinud)^[1]
• 1897 – muuseum koliti nn. kadettide hoonesse (praegu muuseumi kantselei)^[1]
• 19. september 1913 – uus püsinäitus avati linnuse ülakorrusel^[1]
• kevad 1919 – muuseumi kogud viidi linnusest üle Kubermangu tänav 14 asunud kohtu- ja politseihoonesse^[5]
• suvi 1922 – muuseumi kogud viidi tagasi Lossihoovis asuvasse hoonesse, kus nüüd asub muuseumi kantselei, ja avati külastamiseks^[5]
• 1923 – Saaremaa Uurimise Selts likvideeritakse^[5]
• kevad 1925 – muuseum kolis Kuressaare linnusesse^[5]
• 1940 – Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks^[6]
• Saksa okupatsiooni ajal taastatakse muuseumi endine nimi^[6]
• 24. september 1946 – Kuressaare linnus avati pärast II Maailmasõda külastamiseks^[6]
• aastail 1946 – 50 kasutati paralleelselt ka nimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum ^[6]
• 15. juuni 1947 – Saaremaa Muuseum taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo väljapanekud^[6]
• 21. november 1948 – avati Viktor Kingissepa majamuuseum (filiaal)^[6]
• 1950 – muuseum nimetati ümber Kuressaare rajoonidevaheliseks koduloomuuseumiks (alates 1952 – Kingissepa)^[6]
• 21. juuni 1959 – avati Mihkli talumuuseum (filiaal)^[6]
• 1959 – muuseumi nimeks saab Saaremaa koduloomuuseum ^[6]
• 1970 – muuseumi hooldada anti Muhu ja Pöide kirik (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks)^[6]
• 19. mai 1973 – avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum (filiaal)^[6]
• 1979 – Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumiks ^[6]
• 7. mai 1980 – Muhus Linnuse külas avati Eemu tuulik kui muuseumi filiaal^[6]
• 1989 – isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal – Ruhnu Muuseum^[6]
• 1990 – taastati nimi Saaremaa Muuseum^[6]
• 1990 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumist sai iseseisev Muhu Muuseum^[6]
• 1990 – Muhu kirik anti tagasi EELK Muhu kogudusele^[6]
• 1991 – Pöide kirik anti üle EELK Saaremaa praostkonnale^[7]
• 1991 – võeti maha V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi pőhiekspositsioon^[7]
• 1. jaanuar 1992 – V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi asemel moodustati uus filiaal: Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseum^[7]
• 18. juuni 1992 – avati uus filiaal – Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum^[7]
• 2002 – likvideeriti Linnakodaniku muuseum^[7]
• 2012 – Eemu tuulik anti üle Muhu vallale ning Korsi talu ja Ruhnu muuseum Rannarootsi muuseumile^[8]

• 1946–1976 Timoteus Linna
• 1976–1988 Arnold Allik
• 1988–2017 Endel Püüa
• 2017–2023 Rita Valge
• 2023–2024 Olari Vainokivi
• alates 2024 Priit Kivi

• Saaremaa Muuseumi koduleht