Pruudivend, ka pruudipoiss või pruudiveli oli eesti talupojapulmas pulmategelane.

Harilikult oli pruudivennaks pruudi lähim vallaline sugulane. Ta oli pruudi saatja ja kaasanaise abiline pulmatseremoonial, mängude ja pulmanaljade juht pulmapeol.^[1] Pruudivend oli pruudi sõidutaja pulmarongis ning püüdis teel pruuti "ära ajada" ja minema sõita, selle pidid ära hoidma vastaspoole peiupoisid. Kui äraajamine õnnestus, pidid peiupoisid mõrsja välja lunastama.^[2] Tal olid pulmas mitmesugused ülesanded: käis mõrsja ees; ruumi sisenemisel lõi mõõgaga uksele risti; pruudiviina joomisel oli küünalde valvur; tõi veimevaka pea peal tuppa; kutsus põlle lappima; oli ka veimede jagaja, kirstukaku jagaja, raha eest õlle pakkuja (näit. Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Järva-Madise, Risti, Kursi, Pärnu-Jaagupi jne.).^[3]