Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.
Näiteks võib töötajal ja tööandjal olla lahkarvamus töötajale õiglase palga suhtes või tekib kohtunikul ja treeneril lahkarvamus spordimängu käigu suhtes.

Lahkarvamuse sünonüümid on lahkheli, arusaamatus, ebasuhe, diskrepants, lahkkõla ja dissonants.[1]
Lahkarvamused võivad olla erinevad, see sõltub teema tähtsusest osapooltele ja nende endi suhtlusoskusest. Erinevate arvamuste korral võib rahulik vestlus minna üle vaidluseks, kuid kui inimesed oskavad enda emotsioonid kõrvale jätta, võib vestlus jätkuda rahulikult. Mõtete rohkus võib jutuajamist edasi viia, uusi ideid ja lahendusi probleemidele tekitada ning arendada osapoolte silmaringi. Lahkarvamus on püsiv ja ilma käegakatsutava või selgelt ette kujutatava lahenduseta.
Psühholoogilised alused
Kui kahele isikule anda samad faktid võivad nad jõuda erinevate järeldusteni. Seda nähtust on seletanud Daniel Kahneman läbi piiratud ratsionaalsuse. Teisisõnu langetatakse otsuseid heuristilisel meetodil, mis toimib hästi igapäeva situatsioonides, kuid ei toimi keerulistes teemades nagu kliima soojenemine. Üksikisikud usuvad suurema tõenäosusega kliima soojenemist kui välitemperatuur on tavapärasest kõrgem, kui nad on suunatud mõtlema soojusest.
Õiguslikud alused
Õigusteoorias on lahkhelid juriidilistest juhtumitest erinevad. Kui kohtuasjade hulka kuuluvad kriminaalmenetlused ja eraisiku juhtumid, siis lahkhelid on puhtalt eraisikutel.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Gustav Ichheiser. The Jews and Antisemitism. – Sociometry, 1946, kd 9, nr 1, lk 92–108. Vt Gustav Ichheiser#Juudid ja antisemitism.
- Nicholas Rescher. The Strife of Systems. An Essay on the Grounds and Implications of Philosophical Diversity, The University of Pittsburgh Press 1985.
- David Chalmers. Verbal Disputes. – Philosophical Review, 2011, 120, 4, lk 515–566. Vt David Chalmers#Vaidlused sõnade üle.
You must be logged in to post a comment.