Jaani kihelkond (lühend Jaa; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Piirkonna ajalugu
Kihelkond moodustati 1675. aastal Maasi piirkonnast, mis eraldati Pöide kihelkonna maadest.
Saaremaa Jaani kirik ehitati aastal 1703.
Jaani kihelkonna mõisad
- Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Johannis)
- Arju mõis ehk Tagavere mõis (Taggafer), rüütlimõis
- Kareda mõis (Karridahl), rüütlimõis
- Kõinastu mõis (Keinast) riigimõis, tükeldatud talumaadeks
- Rannaküla mõis (Rannaküll) rüütlimõis,
- Taaliku mõis (Thalik) rüütlimõis,
- Tagavere poolmõis (Taggafer), poolmõis.[1]
Jaani kihelkonna vallad
- Arju(Tagavere)-Kareda vald (1866–1891)
- Jaani kirikuvald (1866–1891)
- Kõinastu vald (1866–1891)
- Rannaküla vald (1866–1891)
- 1891. aastal ühendati vallad Maasi valda.
Kihelkonna alad tänapäeval
Jaani kihelkonna alad hõlmavad nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla loodepoolse ala.
Vaata ka
Viited
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 379–381.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 343.
You must be logged in to post a comment.