Eesti: Korrosioon ehk materjalide hävimine keskkonnamõjude toimel on nii tavainimese kui ka paljude ettevõtete igapäevane probleem. Selle nähtuse eest ei ole kaitstud elektriseadmed, ehted, nutitelefonid, sülearvutid, autod, lennukid ega ka hambaimplantaadid. Üsna tõsine on korrosiooniprobleem just duralumiiniumi korral, mis on tänu oma kergusele ning suurepärastele mehaanilistele omadustele kasutusel just lennukite valmistamises. Erinevalt puhtast alumiiniumist on aga see sulam ülimalt tundlik korrosiooni suhtes ning aja jooksul moodustuvad punktkorrosiooni toimel sügavale materjali sisemusse ulatuvad „koobastikud“, mis võivad viia koormuse all oleva detaili ootamatu purunemiseni. Kui kirjeldatud juhul oleks tegu lennukidetailiga, siis oleks juba ohustatud ka inimelud! Pildil on kujutatud duralumiiniumi pind peale lühiajalist leotamist soolases vees. Nagu pildil näha, ongi juba sulamisse moodustunud palju sügavaid mikroskoopilisi auke, mis ümbritsevad keskel olevat heledamat ala. Kuigi see hele ala on korrosiooni poolt vähem kahjustatud, on temal oluline roll duralumiiniumi hävimisel – nimelt kiirendab ta elektrokeemiliselt kogu ümbritseva sulami korrodeerumist! Korrosioonimehhanismid on sageli väga keerulised ja sõltuvad nii materjalist, selle töötlusest kui ka kasutuskeskkonnast ning seetõttu tegelevadki Tartu Ülikooli kiletehnoloogia labori materjaliteadlased uudsete korrosiooniennetusmeetodite väljatöötamise ning ka ettevõtete korrosioonialase nõustamisega. Paljude probleemide jaoks on sageli sobivad korrosiooniennetusmeetodid juba olemas kuid parima leidmiseks on vaja läbi viia täiendavad mikroskoopia uuringud. Näiteks on antud ülimalt informatiivne pilt tehtud võimsa optilise mikroskoobiga Nikon Eclipse LV150.