Angooraküülik on teadaolevalt Türgist pärit küüliku tõug, mis arenes välja 18. sajandil. Angooraküülikut loetakse üheks vanimaks küüliku liigiks maailmas. Angooraküülikud on tuntud oma villa poolest, mida kutsutakse angooravillaks. Nende villa peetakse väärtuslikuks, kuna see vill ei tekita allergiaid. Angoora küülikutel on ARBA (American Rabbit Breeders Association) ametliku tunnustamise järgi 4 tõugu: satiin angoora, hiid angoora, inglise angoora ja prantsuse angoora. Angooraküülikuid peetakse koduloomadeks, kuna neil puudub konkurentsivõime vabas looduses.[1]

Angoora küülik
Clevername, 6/12/08

Ajalugu

Angooraküüliku päritolu on ebaselge, kuid arvatakse, et see tekkis kas metsikult või koduloomade mutatsiooni tagajärjel. Tõenäoliselt vanim viide angooraküülikule pärineb aastast 1723, kus inglise meremehed pakkusid pikakarvalisi küülikuid müügiks.[2]

Angooravill

Angooraküülikutele on iseloomulik tugev ja kiire karva kasv. Nende karv võib kasvada ligikaudu 2.5 cm kuus. See muudab nad üheks kõige väärtuslikumaks villaallikaks maailmas.[3]Villa tootmist mõjutavad tegurid on küüliku kehakaal, üldine tervislik seisund, vanus, sugu, söötmine, aastaaeg ja villa asukoht kehal. Karvad on väga kerged ja vähese elastsusega. Sel põhjusel segatakse angooravill sageli tugevamate või elastsemate materjalidega. Angooravilla tootmine on nii aeganõudev kui ka kulukas ning paljud on seadnud kahtluse alla tootmismeetodi eetilisuse. Angooravilla kasvatamisel peetakse mõnikord küülikuid aluskarva kaitsmiseks eraldi puurides ja peaaegu pimedas. Angooraküülikute tiinusperiood kestab keskmiselt 31-32 päeva. Karvkatet hakkatakse harjama nelja kuni viie nädalastel küülikutel. Esimene villa lõikamine toimub siis, kui küülikud on umbes 6 kuud vanad.[4]

Taksonoomia

  • riik

Loom

  • hõimkond

Lülijalgne

  • klass

Imetaja

  • selts

Küülikuline

  • sugukond

küülikuline

  • perekond

Oryctolagus

  • liik

Oryctolagus cuniculus domesticu [5]

Toitumisharjumused

Angooraküülikutele meeldib süüa värsket köögivilja ja heina, kuid lisaks antakse neile ka graanuleid, mis on valmistatud teraviljast ja rikastatud täiendavate vitamiinide ja mineraalidega. Angooraüülikuid toites tuleb silmas pidada, et neil tekivad kergesti seedehäired. Oluline veenduda, et küülikud saavad piisavalt heina ja vett.[6]

Viited

[7] [8]

  1. ↑ Leverland,M., 19510100429, Dutch; Flemish, Miscellaneous, (5), Mededelingen van het Fonds voor Pluimveebelangen, (64 pp.), Wageningen, The Angora rabbit., (1944)
  2. ↑ Leverland,M., 19510100429, Dutch; Flemish, Miscellaneous, (5), Mededelingen van het Fonds voor Pluimveebelangen, (64 pp.), Wageningen, The Angora rabbit., (1944)
  3. ↑ Kivisoo, M. (2020). Tekstiilijäätmete käitlemine Eestis (Bachelor's thesis, Eesti Maaülikool).
  4. ↑ Leverland,M., 19510100429, Dutch; Flemish, Miscellaneous, (5), Mededelingen van het Fonds voor Pluimveebelangen, (64 pp.), Wageningen, The Angora rabbit., (1944)
  5. ↑ Pet angora rabbits are sometimes mistaken for fluffy dogs. (2024). Drew Wood.
  6. ↑ Pet angora rabbits are sometimes mistaken for fluffy dogs. (2024). Drew Wood.
  7. ↑ Leverland,M., 19510100429, Dutch; Flemish, Miscellaneous, (5), Mededelingen van het Fonds voor Pluimveebelangen, (64 pp.), Wageningen, The Angora rabbit., (1944)
  8. ↑ Kivisoo, M. (2020). Tekstiilijäätmete käitlemine Eestis (Bachelor's thesis, Eesti Maaülikool).
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Angoorak%C3%BC%C3%BClik
No tags for this post.