Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.^[1] Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Peipsiääre valla territooriumile.

Mõis tekkis arvatavasti enne 1558. aastast.^[1] 1626. aastal läänistas Gustav II Adolf mõisa Engelbrecht von Tiesenhausenile.^[1]

1836. aastal omandas mõisa, parun Johann Georg Wrangelli tütre Charlotte Helene von Sieversi (sünd von Wrangell) pärijate omavahelisel kokkuleppel, tema poeg krahv Paul von Sievers (1797–1863). 1866. aastal omandas mõisa Paul von Sieversi 1863. a tehtud testamendi järgi, tema lesk Sophie Wilhelmine (snd von Nolcken) eluaegse kasutamisõigusega ja nende poeg Georg von Sievers (1847–1906) ja 1898. aastal omandas mõisa krahv Paul von Sievers (1872–1945), kes oli ka mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist.^[1][2]

Mõisa peahoone on tänapäeval varemetes.^[1]

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 99.
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 277 .

• Vara mõisast Eesti mõisaportaalis
• Vara mõis - 262 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Vara mõis (Maarja-Magdaleena khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Maarja-Magdaleena kihelkond

Kirik: Maarja-Magdaleena
Pastoraat: Maarja-Magdaleena kirikumõis
Peamõisad: Jõe mõis | Kaiavere mõis | Kudina mõis | Saare mõis | Vara mõis
Kõrvalmõisad: Alajõe mõis | Kaarli mõis | Kuusiku mõis | Vanamõisa mõis | Ätte mõis
Karjamõisad: Kadrina mõis | Kose mõis | Lilu mõis | Mäkaste mõis | Nigula mõis | Pataste mõis | Rahivere mõis | Toolamaa mõis