Unioon (inglise keeles union, liit, ühendus) on nimetus, mida kasutati Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal Ameerika Ühendatud Osariikide^{[Märkus 1]} kohta.

Unioon koosnes president Abraham Lincolni juhitud rahvuslikust valitsusest ning seda toetavast 23 "vabast osariigist"^{[Märkus 2]} ja 5 "piiri-osariigist".^{[Märkus 3]}

Kodusõjas seisid unioonile vastu 11 lõunaosariiki, mis moodustasid Ameerika Osariikide Konföderatsiooni ehk konföderatsiooni.

Uniooni osariigid

• Washington – oli kodusõja ajal unionistide^[1] keskus.

* "Piiri-osariigid" olid need uniooni osariigid, kus orjapidamine ei olnud 1861. aastal keelatud.
† Osariigil oli kaks valitsust, unionistide ja konföderaalide valitsus, mis mõlemad kuulutasid end osariigi legitiimseks valitsuseks. Kentucky ja Missouri konföderatsioonivalitsustel ei olnud osariigi üle märkimisväärset kontrolli.
Lääne-Virginia eraldus Virginiast ja liitus Uniooniga sõja ajal, 1863. aasta 20. juunil. Samuti ühines kodusõja ajal uniooniga Nevada, millest sai osariik 1864. aasta 31. oktoobril.