Nora Ikstena

Nora Ikstena
Sünniaeg 15. oktoober 1969
Riia
Surmaaeg 4. jaanuar 2026 (56-aastaselt)
Amet kirjanik, kultuurikorraldus, proosakirjanik, toimetaja
Teosed Elu pühitsus, Emapiim
[muuda Wikidatas]

Nora Ikstena (sünninimi Nora Rubene; 15. oktoober 1969 Riia – 4. jaanuar 2026[1]) oli läti kirjanik.

Haridus

Ta on lõpetanud 1992. aastal Läti Ülikooli läti filoloogia erialal ning täiendanud end aastatel 1994–1995 inglise keele ja kirjanduse alal Missouri Ülikoolis (Columbia, Missouri).[2]

Töökäik

Ikstena on töötanud Riias Kirjandus-, Muusika- ja Teatrimuuseumi Jānis Rainise uurimisgrupis, kirjandusajakirja Karogs ja Riia õhtulehe Rīgas Balss toimetuses. Aastail 1995–1997 töötas ta külalistoimetajana ajakirja The Review of Contemporary Fiction (Illinois) erinumbri kallal, mis oli pühendatud läti kirjandusele.[2]

Looming

Ikstena debüteeris aastal 1992 läti diplomaadi ja kirjaniku Anna Rūmane-Ķeniņa biograafiaga. Seejärel avaldas ta kaks novellikogu "Pisiasjad ja lõbustused" (1995) ja "Ekslikud romansid" (1997), mille kriitika hästi vastu võttis.

1998. aastal ilmus tema esimene romaan "Elu pühitsus", mis osutus Lätis väga menukaks. Taani kriitik Nicki Hansen ütleb raamatu kohta järgmist: "unenäoline, salakaval, pildirikas, tormiline, mõtlik, võimas"[3]. Ikstena romaan koosneb lühijutustustest, milles eaka naise Eleonora palvel kogunevad tema matustele seitse inimest, kes on üksteisele võõrad ning kes jutustavad Eleonorast poeetilisi, müüdisarnaseid, unenäolisi lugusid. Eleonora tütar Helēna, kes oma emaga eriti lähedane ei olnud, õpib romaani jooksul ema tundma ning armub lõpuks ainsasse nooresse külalisse Ugasse.

Romaani esitleti Tallinnas 26. novembril 2003. Ikstena ütles, et ta olevat raamatu kirjutanud sundseisus Visby loomemajas.

Tema loomingut on tõlgitud soome, saksa, vene, sloveeni, prantsuse, rootsi, inglise, eesti ja taani keelde.

Teosed

  • "Pārnākšana" (1992; "Naasmine"; Läti diplomaadi ja kirjaniku Anna Rūmane-Ķeniņa elulugu)
  • "Nieki un izpriecas" (1995; "Pisiasjad ja lõbustused"; novellikogu)
  • "Maldīgas romances" (1997; "Ekslikud romansid"; novellikogu)
  • "Dzīves svinēšana" (1998; eesti keeles "Elu pühitsus", 2003, tõlkinud Ita Saks, Guntis Berelise järelsõna; taani keeles "Livets fest", 2000, Karsten Lomholti tõlkes)
  • "Brīnumainā kārtā" (1999; ettevõtja Brunis Rubessi elulugu)
  • "Jaunavas mācība" (2001; eesti keeles "Neitsi õpetus", 2011, tõlkinud Kalev Kalkun; romaan)
  • "Vija Vētra. Deja un dvēsele" (2001; "Vija Vētra. Tants ja hing"; tantsija Vija Vētra elulugu)
  • "Zīdtārpiņu musināšana" (2003; "Siidiusside ässitamine"; luuletaja Māra Zālīte elulugu)
  • "Dzīves stāsti" (2004; "Elujutud"; jutustused)
  • "Sīlis spoguļstiklā" (2006; "Pasknäär peegliklaasis"; esseekogumik)
  • "Nenoteiktā bija" (2006; "Määramatu minevik"; kirjanik Imants Ziedonise elulugu)
  • "Esamība ar Regīnu" (2007; "Koos Regīnaga"; Regīna Ezera elulugu)
  • "Šokolādes Jēzus" (2009; "Šokolaadist Jeesus"; esseekogumik)
  • "AMOUR FOU jeb Aplamā mīla 69 pantos" (2009; "Amour fou ehk Petlik armastus 69 salmis", koos Levan Beridzega)
  • "Vīrs zilajā lietusmētelītī" (2011; eesti keeles "Mees sinises vihmamantlis", 2019, tõlkinud Hannes Korjus; romaan)
  • "Mātes piens" (2015; eesti keeles "Emapiim", 2018, tõlkinud Ilze Tālberga ja Contra; romaan)

Tunnustus

Viited

  1. ↑ "Latvian writer Nora Ikstena dies aged 56". Latvian Public Media. 4. jaanuar 2026. Vaadatud 4. jaanuaril 2026.
  2. 1 2 "Nora Ikstena, rakstniece". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2013. Vaadatud 31. detsembril 2011.
  3. ↑ "Nora Ikstena". Nädala Autor. 7. juuni 2011. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Nora_Ikstena