Liivi mõis

Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli rüütlimõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Esimest korda on mõisa mainitud aastal 1389, kui Hincke Live vahetas oma Liivimaa Daugava äärse mõisa Bartholomeus von Tiesenhauseniga Parmeli mõisa vastu. Vahetuslepingusoli nimetatud Liivi mõisa alla jäänud Logalepa (Laleppe, Lodepe), Hopeselle (Ubasalu) ja Sikenkoske (Vana-Vigala) külasid. Hinke Live ostis 1396. aastal ka juurde Entse, Madaste ja Weidelvere külad. Lievenitele jäi mõis kolmeks sajandiks (8 põlveks). 1420. aastal kuulus mõis Hincke Live pojale Ludeke Livele, 1457. aastal Ludek Livele, 1500. aastal Jürgen Livele (kes suri enne 1525). 1542. aastal Jürgen Liveni pärandi jagamisel sai Liivi mõisa tema teine poeg Maanõukogu maanõunik Heinrich Live.

Põhjamaade seitsmeaastases sõjas, 1563 vallutasid rootsi väed Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, Rootsi alla läksid ka Lihula ja Koluvere lossid. Lihula linnuses olnud, Taani hertsog Magnust toetanud: Diderik Farensbeck (Haimrest), Klaus Aderkas, Otto von Gilsen, Hinrik Live, Reinolt Herkel, Jürgen Uxel (Konuverest), Johan Farensbeck (Uuglast) ja Jakob Titser vangistati ja saadeti Rootsi[1]. Hinrik Live kaotas oma valdused, Liivi mõis võeti temalt ära ja anti pandiks Hans Wachtmeistrile. Tema poeg Reinhold Lieven (1549–1629) vandus truudust Rootsi kuningale ning talle tagastati isa valdused. Reinhold von Lievenilt (surn. 1615) testamendi järgi sai mõisaomanikuks tema poeg Berent Lieven (u 1590-1649), järgnevalt 1653. aastal valdas mõisa Reinhold von Lieven, seejärel tema vend Berend (Bernhard) Otto von Lieven.

Bernhard Otto von Lieven loobus kõigist õigustest mõisale ning 1694. aastal kinnitas Eestimaa Ülemmaakohus Liivi mõisa, Tallinna linnusekohtu kaasistujale Wilhelm Lindtmannii laste Bengti, Wilhelm Otto ja Ingeborg Lindtmanni pärusomandiks, kes müüsid 1694 oma õigused edasi Claus Georg Freyburgile ja Nicolaus Vetternile. 1725. aastal müüsid Berend Johannvon Derfeldeni (surn. 1721) pärijad, tema pojad Woldemar Otto ja Magnus Heinrich Derfeldenid ja väimees Reinhold Heinrich von Vietinghoff, Vana- ja Uue-Liivi mõisad Gotthard Johann von Zögele. Krahv Gotthard Johann von Manteuffeli (alates 1759. a krahv Mannteuffel) pärijad olid 1764. aastast tema alaealisted pojad Gotthard ja Karl Reinhold von Manteuffel ja 1772. aastal ostis Vana- ja Uue-Liivi ning Patsu mõisa Martna kihelkonnas, poeg Gotthard Johann krahv Manteuffel.

1808. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm von Essen ja 1836. aasta pärandavara jagamise lepinguga tema poeg kindralmajor Otto von Essen, kellele kinnistati Vana- ja Uus-Liivi ja Patsu mõis. 1843. aastal müüs Otto Reinhold von Essen, Liivi ja Patsu mõisad, kreisikohtunik krahv Karl von Sieversile. 1856. aastal omandas Liivi ja Patsu mõisad Eestimaa rüütelkonna pealik, kammerhärra salanõunik Konstant von Ungern-Sternbergile (1815–1872), kelle pärija oli tema kasupoeg vabahärra kindralmajor, tiibadjutant Robert von Ungern-Sternberg, kes müüs 1892. aastal Patsu koos Ubasalu ja Liivi mõisaga, oma vennale Konstantin Robert Ungern-Sternbergile[2].

Mõisa viimane omanik enne võõrandamist aastal 1919 oli Konstantin Robert von Ungern-Sternberg. Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Mõisahooned

Keskajal asus mõisas arvatavasti väikelinnus ehk kivist kindluselamu. Umbes 19. sajandi keskel ehitati puidust ühekorruseline peahoone, millele sama sajandi lõpul lisati kivist tiibhoone. See ongi ümberehitatuna tänapäevani säilinud. Peahoonest loodesse rajati suur park, peahooneni viis umbes 400 m pikkune allee.

Kõrvalhooned asusid peahoonest peamiselt kagus ja mitmed neist on ka säilinud tänapäevani. Stiilseim neist on kaarakendega historitsistlik laudaehitis. 20. sajandil on parki ja peahoone lähistele püstitatud mõningaid uusehitisi.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Balthasar Russow. Liivimaa kroonika, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus 1920–1921, lk 16
  2. ↑ Liivi mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_m%C3%B5is