Karavell oli 14.–16. sajandil levinud purjelaev veeväljasurvega keskmiselt 100 tonni.

Esimesed väikesed kolme mastiga karavellid ehitati Hispaanias ja Portugalis 13. sajandil. 5–6 laevnikku mahutavaid aluseid kasutati kalapüügil ja rannikuäärseks kaubaveoks. Karavellide kõrgaeg olid 1430.–1530. aastatel, mil peaaegu kõikjal Euroopas kasutati neid laevu kaubaveoks.^[1]

Karavellid ehitati kas kahe või kolme mastiga ning neil oli kõrge ahtriehitis. Esialgu kasutati kõigis mastides ladinapurjesid, hiljem hakati fokkmastis (esimastis) kasutama üht või kaht raapurje.

1492. aastal ületas kolmest karavellist (Santa Maria, Niña ja Pinta) koosnev laevastik Christoph Kolumbuse juhtimisel Atlandi ookeani. 1498. aastal purjetas Vasco da Gama karavelliga Euroopast Indiasse.

15. sajandil arenes karavellidest välja uus laevatüüp karakk.