Helwig
| Helwig | |
|---|---|
 | |
| Päritolu | Brandenburg, Preisimaa |
| Matrikuleeritud | 1753 |
| Number | 212 |
Helwig (vene keeles Гельвиг), varem Hellwig oli Brandenburgist Bernaust pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
Suguvõsast on teada Jakob Helwig, kes 1677 sai Eestimaa ja Tallinna piiskopiks[1]. Jakobi poja Karl Jakobi pojad said Saksa-Rooma riigilt keisrilt aadlitiitli[1].
Suguvõsa kanti 1753 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse[1].
Suguvõsa liikmeid
Hellwig
- Jakob Hellwig (u 1530−1598), Bernau raehärra
- Heinrich Hellwig, Tallinna linnakooli rektor[2], Tallinna Niguliste koguduse abipastor
- Jakob Hellwig (1600−1651), filosoofiamagister, Bernau ja Neuruppini kooli rektor, Prittzwalki ja Bernau arhidiakon, praost, Brandenburgi konsistooriuminõunik
Helwig
- Jakob Helwig (1631–1684), teoloogiadoktor, Stockholmi saksa koguduse ülempastor, Stockholmi konsistooriumi assessor, Eestimaa piiskop ja Tallinna Toomkoguduse ülempastor
- Johann Joachim Helwig (u 1666–maeti 1704), Tallinna gümnaasiumi kantor ja kolleeg, Haljala pastor
- Johann Andreas Helwig (1668–1720), teoloogiamagister, Narva kaaspastor, pastor ja ülempastor, Narva konsistooriumi assessor, Tallinna Oleviste ülempastor ja Eestimaa superintendent
- Karl Jakob Hellwig (1680–1724), Voose mõisnik[1]
- Karl Friedrich von Helwig (1706–1765), Voose, Karinõmme, Nehatu ja Kuusiku mõisnik
- Christian Gottfried Helwig (1707−1747), teoloogiamagister, Helme pastor
- Gustav Wilhelm von Helwig (1710−1784), Voose mõisnik
- Karl Thure von Helwig (1741–1810), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Paldiski kreisimarssal, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Karl von Helwig (1748–1812), Voose mõisnik
- Jakob Johann von Helwig (1749–1801), Kihlevere mõisnik
- Jakob Friedrich von Helwig (1769–1821), Paadrema mõisnik
- Gustav Karl Hans von Helwig (1779−1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), polgukomandör, Dünamünde kindluse komandant
- Alexander Philipp von Helwig (1781−1858)[3], Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgu- ja brigaadikomandör
Helwigi suguvõsa mõisavaldused
- Eestimaa:
- Karinõmme (Karinömm) (1765−1767 ja 1787−1810), Kihlevere (Kichlefer) (1744−1760ndad pandi-, 1772−1786 pärusvaldus), Mõtsu (Metzeboe) (1795−1796 ja 1799−1810, pandivaldus), Nehatu (Nehhat) (1740ndad−XIX sajandi algus), Niibi (Niby) (1740ndad, pandivaldus), Parila (Pargel) (1730ndad, pandivaldus), Voose (Wosel) (1737−1829)
- Saaremaa:
- Kessulaiu (Schildau) (1807−1820 pandi-, 1820−1830 pärusvaldus)
Viited
- 1 2 3 4 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 75
- ↑ Georg Adelheim, Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1931, nr 2, seite 19
- ↑ Alexander Philipp von Helwig, Erik Amburgeri andmebaas
Kirjandus
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 317−319.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 336−339 ; täiendused, lk 16 .
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 109.