Helwig

Helwig
Päritolu Brandenburg, Preisimaa
Matrikuleeritud 1753
Number 212

Helwig (vene keeles Гельвиг), varem Hellwig oli Brandenburgist Bernaust pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsast on teada Jakob Helwig, kes 1677 sai Eestimaa ja Tallinna piiskopiks[1]. Jakobi poja Karl Jakobi pojad said Saksa-Rooma riigilt keisrilt aadlitiitli[1].

Suguvõsa kanti 1753 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse[1].

Suguvõsa liikmeid

Hellwig

Helwig

Helwigi suguvõsa mõisavaldused

  • Eestimaa:
    • Karinõmme (Karinömm) (1765−1767 ja 1787−1810), Kihlevere (Kichlefer) (1744−1760ndad pandi-, 1772−1786 pärusvaldus), Mõtsu (Metzeboe) (1795−1796 ja 1799−1810, pandivaldus), Nehatu (Nehhat) (1740ndad−XIX sajandi algus), Niibi (Niby) (1740ndad, pandivaldus), Parila (Pargel) (1730ndad, pandivaldus), Voose (Wosel) (1737−1829)
  • Saaremaa:
    • Kessulaiu (Schildau) (1807−1820 pandi-, 1820−1830 pärusvaldus)

Viited

  1. 1 2 3 4 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 75
  2. Georg Adelheim, Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1931, nr 2, seite 19
  3. Alexander Philipp von Helwig, Erik Amburgeri andmebaas

Kirjandus

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 317−319.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 336−339 ; täiendused, lk 16 .
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 109.