Barnumi efekt
Barnumi efekt ehk Foreri efekt või vähem levinud terminiga Barnumi–Foreri efekt on levinud psühholoogiline nähtus, kus inimesed hindavad väga täpseks väidetavalt just neile loodud isiksusekirjeldust, mis on tegelikult nii üldine ja ebamäärane, et sobib peaaegu kõigile inimestele.[1] See efekt võib osaliselt selgitada mõne paranormaalsee uskumuse ja praktika laialdast aktsepteerimist, näiteks astroloogia, ennustamine, aurakirjandus ja teatud tüüpi isiksustestid.[1]
Psühholoog Bertram Forer kirjeldas seda algselt isikliku kinnituse eksimõttena.[2] Termini "Barnumi efekt" võttis kasutusele psühholoog Paul Meehl 1956. aasta essees "Wanted – A Good Cookbook" ("Otsides head kokaraamatut"), sest ta leidis, et teatud n-ö pseudo-edukate psühholoogiliste testide ebamäärased isiksusekirjeldused sarnasesid šõumehe P. T. Barnumi kirjeldusega.[3][4]
Ülevaade
Barnumi efekt avaldub vastuseks väidetele, mida nimetatakse "Barnumi väideteks". See tähendab, et inimene tajub teda kirjeldavaid üldisi iseloomustusi tõepärasena, hoolimata sellest, et väited on nii üldistatud, et võivad kehtida peaaegu kõigi inimeste kohta. Selliseid tehnikaid kasutavad ennustajad, astroloogid ja teised, veenmaks kliente selles, et neil on tegelikult paranormaalne anne.
Vaata ka
Viited
- 1 2 "Barnum Effect". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 14. veebruaril 2018.
- ↑ Mall:Cite APA Dictionary of Psychology
- ↑ Meehl, Paul E. (1956). "Wanted – A Good Cookbook". American Psychologist. 11 (6): 263–272. DOI:10.1037/h0044164.
- ↑ Dutton, D. L. (1988). "The cold reading technique". Experientia (inglise). 44 (4): 326–332. DOI:10.1007/BF01961271. PMID 3360083. S2CID 2382430. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2020. Vaadatud 28. novembril 2012.