Axel von Freytagh-Loringhoven
Axel August Gustav Johann Freiherr von Freytagh-Loringhoven (1. detsember 1878 Kuressaare – 28. oktoober 1942 Breslau) oli saksa jurist ja poliitik.
Elulugu
Oli pärit kuulsast baltisaksa perekonnast. Õppis Tartu ja Müncheni ülikoolides.
Alexander Axel von Freytagh-Loringhoven lõpetas Tartu (Jurjevi) ülikooli õigusteaduskonna I järgu diplomiga 1905. aastal, ja jäi ta sinna kaheks aastaks aspirandiks omal kulul ning vahepeal täiendas ta end ka Müncheni ülikoolis. 1908. aastal sai Freytagh-Loringhowen Peterburi ülikooli eradotsendiks, seejärel siirdus läks ta peatselt Jaroslavlis asunud Demidovi-nimelisse õigusteaduse lütseumisse tsiviilõiguse loenguid pidama. 1910 aastal sai ta Peterburi ülikoolis tsiviilõiguse magistri kraadi ja siirdus 1911. aastal Tartu ülikooli, kus temast sai 1916. aastal ülikooli õigusteaduskonna korraline professor pärast doktoriväitekirja kaitsmist Harkovi ülikoolis 1915. aastal. Ta oli Tartus ametis ka dekaanina.[1]
Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni lahkus Rootsi Karlstadi ja sealt Saksamaale, kus 1918. aastast oli Breslau ülikoolis slaavi õiguse professor ja tegutses rahvusvahelise õiguse alal.
Hiljem on Freytagh-Loringhowen Preisimaa riiginõunik ja Saksa Vabariigi Riigipäeva liige. Oli Weimari vabariigi põhiseaduse kritiseerija.
Axel von Freytagh-Loringhoven oli korporatsiooni Livonia vilistlane.
Perekond
Axel von Freytagh-Loringhoven abiellus 1910. aastal Berliinis vabapreili Ulla von Puttkameriga (1884–1922), kes oli Preisi rittmeistri ja politseimajori Erich von Puttkameri ja Sophie von Blücheri tütar. Abielust sündisid
- Inge Sophie Mary Elisabeth von Freytagh-Loringhoven (sünd. 1911) ja
- Helga Erika Friederika Theodora von Freytagh-Loringhoven (sünd. 1919).
Hiljem abiellus Axel von Freytagh-Loringhoven 1933. aastal Breslaus vabapreili Luise von Stackelbergiga (1882–1934), kes oli Tumala mõisniku Gustav von Stackelbergi ja Marie von Buhrmeisteri tütar.
Sugupuu
| Vabahärra Axel von Freytagh-Loringhoven (1878–1942) |
Vabahärra Léon von Freytagh-Loringhoven (1851–1920) |
Vabahärra Charles von Freytagh-Loringhoven (1816–1887) |
Karl Johann Freytag von Loringhoven (1781–1859) |
| Charlotte Gabrielle Benoit d'Androsey (1801–1823) | |||
| Helene von Buxhoeveden (1828–1914) |
Friedrich von Buxhoeveden (1800–1866) | ||
| Emma von Rubusch (1808–1891) | |||
| Helene Sterky (sünd. 1858) | Karl Sterky (surn. 1891) | ... | |
| ... | |||
| Mathilde Moll | ... | ||
| ... |
Teosed
- Вступление наследника в обязательства и права требования наследователя по остзейскому праву 1905
- Die Krisis des baltischen Deutschtums 1906. (Deutsche Monatschrift für das gesamte Leben der Gegenwart, Februar 1906 Heft 5.)
- Наследование в крестьянской недвижимости по германскому праву. Том 1, Исторические основы 1910
- Geschichte der russischen Revolution, 1919 1921;
- Die Weimarer Verfassung in Lehre und Wirklichkeit, München 1924.
- Die Satzung des Völkerbundes, 1926
- Deutschlands Außenpolitik 1933-1941, 10. Auflage, Berlin 1942.
Viited
- ↑ Leo Leesment, Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, VII, Tartu 1979, lk 79-80
Välislingid
- Axel von Freytagh-Loringhoven veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust Link
- Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust Link