Avalik käimla
Avalik käimla (ka avalik tualett) on avalikus ruumis olev ruum või ehitis, mis on mõeldud urineerimiseks ja roojamiseks. Üldiselt on avalikud käimlad tänapäeval veevärgiga.
Omapärad
Avalikud käimlad asuvad sageli ühiskondlikes asutustes ja avalikes kohtades, näiteks lennu-, metroo-, teenindus-, ja raudteejaamades, teatrites, kinodes, parkides, toitlustusasutustes, kaubanduskeskustes, samuti transpordivahendites (lennukites, laevades, rongides, pikamaabussides).[viide?]
Avalikes käimlates saab üldiselt ka käsi pesta ja need on varustatud tualettpaberiga. Naiste ja meeste avalikud käimlad on tihti eraldi ning märgistatud vastavate sooliste siltide või tähemärkidega: N – Naistele, M – Meestele. Meeste tualetid võivad olla täiendavalt varustatud pissuaaridega. Eraldi tualetid võivad olla ka erivajadustega inimestele. Need on inva WC-d, kus on erisuguseid abivahendeid nagu spetsiaalsed käepidemed, nööriga abikellanupp, poti juurde saab sõita ratastooliga, ustel ei ole lävepakku jne.[viide?]
Avalik käimla võib olla püsiehitis või ajutiseks kasutamiseks kohale toodud. Ajutise käimlad on sageli keemilised käimlad, mis ei ole tavaliselt ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga. Seetõttu peab neid regulaarselt tühjendama.[viide?]
Soopõhine eristus
Aastaks 1879 olid naiste avalikud käimlad olemas näiteks Pariisis ja Glasgow's, kuid viktoriaanlikus Londonis oli sel ajal neid vaid meestele, sest naiste jaoks ei peetud selliseid rajatisi sündsaks. Esimene naiste käimla püstitati seal 1893. aastal. Kui aastal 1900 rajati naiste avalik käimla Londonis Park Streeti ja Camden High Streeti ristmikule, õhutati väidetavalt taksojuhte sellele otsa sõitma, et tõestada sellise hoone ohtlikkust liiklusele, kuna see pidavat autojuhtide tähelepanu häirima.[1] Ka kirjanik George Bernard Shaw võttis 1909. aastal sel teemal avalikult sõna, leides, et naistele avalike käimlate kasutamise mittevõimaldamine on ebainimlik ja põhjendamatu kannatuste tekitamine. Naistele käimlate võimaldamine oli ka sufražettide üks nõudmisi.[2]
Paljusid lapsevanemaid, kellel on vastassoost laps, häirib, kui tualetid on eristatud vastavalt soole. Siis ei saavat lapsevanem oma lapsele tualetti appi minna. Selleks, et lapsevanem saaks oma last abistada, on mindud vastassoo tualetti, mis on tekitanud piinlikke olukordi. Samas on olemas ka nn Unisex-tualetid, mille kasutamist ei piirata soolise erinevusega. Sellises tualetis on privaatsed kabiinid ustega.[viide?]
Soopõhist eristust hakati vähendama 21. sajandi algul ja sooneutraalsete käimlate olemasolu nõuab ka mõne riigi seadusandlus.[3][4]
Galerii
Avalikud tualetid Inglismaal Birminghami messikeskuses
Avalik tualett Boeing 747 lennukis
Vaata ka
Viited
- ↑ Broad, Leah (5. juuni 2022). "Why toilets were a feminist issue". by Leah Broad. Vaadatud 20. veebruaril 2023.
- ↑ Penner, Barbara (2001). "A World of Unmentionable Suffering: Women's Public Conveniences in Victorian London". Journal of Design History. Vaadatud 20.02.2023.
- ↑ "Countries with Gender Neutral Bathrooms 2023". 2023 World Population by Country (Live). Vaadatud 20. veebruaril 2023.
- ↑ "Designing around Debate: The Gender-Neutral Bathroom". ArchDaily. 28. juuni 2022. Vaadatud 20. veebruaril 2023.