Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda.^[1]

Esimesed teated mõisast on teada aastast 1445, 1465. aastal andis Viru meeskohtu ja Virumaa foogti ees Wolmer Virkes, Annikvere mõis vendadele Otto ja Helmold Risbiteritele. 1542. aastal läks mõis Johann Rissebyteri käest, kohtulikult üle Reynolt /Reinhold/ Wrangellile. Seejärel oli mõisaomanik tema poeg Heinrich von Wrangell ja Wrangellid. 1671. aastal vahetas haagikohtunik Reinhold Wrangellb oma Annikvere pärusmõisa, leitnant Gotthardt Strieckiga tema Salla mõisa vastu Simuna kihelkonnas.^[2] Gotthardt Strieck müüs Annikvere mõisa oma väimehele, leitnant Albrecht Lantingshausenile, kelle perekonna kätte ka mõis paljudeks põlvedeks, kuid kes pantisid mõisa Brevernitele.

1862. aastal omandas mõisa, kindraliproua Sophie von Essen (sünd von Cosenz) (1810–1884), kellelt päris mõisa 1863. aastal kaardiväe eruleitnant Nikolai von Essen (1839–1900). 1902. aastal müüsid Nikolai von Esseni pärijad Annikvere ja Karula mõisad Bertold von Nottbeckile.

Mõisa viimased (enne 1919. aastat) omanikud olid Nottbeckid, kellest viimane omanik oli Berthold von Nottbeck.^[1]

• Annikvere mõis Eesti mõisaportaalis
• Annikvere mõis (Haljala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Haljala kihelkond

Kirik: Haljala kirik
Mõisad: Aari mõis | Aaspere mõis | Annikvere mõis | Aru mõis | Ernemaa mõis | Essu mõis | Haljala kirikumõis | Harmi mõis | Holsta mõis | Idavere mõis | Jalumäe mõis | Kaliküla mõis | Kandle mõis | Karula mõis | Kavastu mõis | Koigi mõis | Kodavere mõis | Kärmu mõis | Käsmu mõis | Lihulõpe mõis | Loobu mõis | Läsna mõis | Maheda mõis | Metsiku mõis | Mõisalõpe mõis | Oandu mõis | Paduri mõis | Rassivere mõis | Sagadi mõis | Sauste mõis | Selja mõis | Tammispea mõis | Tatruse mõis | Telliste mõis | Tereski mõis | Tõikvere mõis | Tõugu mõis | Vanaküla mõis | Vanamõisa mõis | Varangu | Veltsi mõis | Vihula mõis | Võle mõis