Tallinna–Keila raudteelõik
Rongiliinid
Tallinna–Keila raudtee piires toimub reisijatevedu kuni Pääskülani ja Keilani (tava- ja ekspressliin). Elektrirongide sõit liinidel algab depoost ja lõpeb depoos, see tähendab marsruudil Pääsküla–Tallinn.[5]
Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega Paldiskini, Kloogarannani ja Turbani.
Jaamad ja peatuskohad
Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul pärast selle avamist kõige tulusamaks veoliigiks reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid Keila ja Tallinn (mõlemad avati 1870) vahel rajati 1872. aastal Sauele (Friedrichshof) ja Nõmmele. 1876. aastast sai Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati 1888 uus perroon ja kõrvaltee.[6]
Tallinna–Keila raudtee elektrifitseerimine (1924) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele Pääskülale (1915) ja Järvele (1923) lisandusid Kivimäe (1924), Rahumäe (1926), Hiiu (1926), Laagri (1928), Lilleküla (1929) ja Tondi (1934). Nüüdisajal on rajatud Urda (2008) ja Padula raudteepeatus (2008).[7]
Viaduktid, sillad ja ülesõidud
- Rohu raudteeviadukt. Ületab Rohu tänavat Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna ja Kelmiküla asumis
- Paldiski maantee raudteeülesõit. Selle asemel ehitati 1926. aastaks Paldiski maantee raudteeviadukt. Ületab Paldiski maanteed
- Falkpargi tänava raudteeülesõit. Nüüdseks suletud
- Endla tänava raudteeülesõit. Selle asemel ehitati 1962. aastaks Endla raudteeviadukt. Ületab Endla tänavat
- Lilleküla raudteepeatuse raudteeülesõit. Nüüdseks suletud. Selle trassile ehitati 2012. aastaks jalakäijate tunnel
- raudteetruup üle kergliiklustee Marta tänavale ja Lilleküla jalgpallistaadionile
- Tondi tänava raudteeülesõit
- Seebi tänava raudteeülesõit. Nüüdseks suletud
- Tammsaare tee raudteeviadukt. Ületab A. H. Tammsaare teed
- Järve tänava raudteeülesõit. Nüüdseks suletud
- Rahumäe raudteeviadukt. Endise kitsarööpmelise raudtee ja praeguse kergliiklustee viadukt. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Rahumäe raudteepeatuse raudteeülesõit. Nüüdseks suletud
- Pärnu maantee Nõmme raudteeülesõit. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Hiiu tänava raudteeülesõit. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Kivimäe raudteepeatuse raudteeülesõit. Nüüdseks suletud. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Pärnu maantee Laagri raudteeülesõit
- raudteesild üle Pääsküla jõe
- Veskitammi tänava raudteeülesõit
- raudteetruup üle Jaama tänava kergliiklustee
- raudteeviadukt üle Juuliku–Tabasalu tee
- raudteesild üle Vääna jõe
- Suurevälja tee raudteeülesõit. Saue
- Kanama–Keila maantee viadukt
- Valingu raudteeülesõit
- raudteesild üle Keila jõe
- Tuula tee raudteeülesõit. Nüüdseks suletud. Keila
- Ülesõidu tänava raudteeülesõit. Keila
Ajalugu
- Raudteelõik rajati aastail 1869–1870 Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi rongiliin) peatee ühe osana. Veidi enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[8] Balti raudtee ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. Tallinna–Keila raudteelõik kuulus I jaoskonda, mis hõlmas teelõiku Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta).[9] Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.[10] Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril (5. novembril) 1870 Narvas[11]
- Alates 1. aprillist 1893 kuulus Balti raudtee riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist[12]
- 1902. aastal ehitati Tallinna–Keila raudtee jätkuna raudteeliin Keilast Haapsaluni
- Aastatel 1906–1917 kuulus Looderaudtee alla ja alates 1918. aastast iseseisvalt Eesti Raudtee valitsuse alla[13]
- Aastatel 1918–1940 toimus sellel raudteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. 1925–1927 rajati raudteeviaduktid Paldiski maanteel ja Rohu tänaval ning ehitati uus ja pikem viadukt Rahumäel. 1932. aastal ehitati Tallinna–Nõmme liinile teine rööpapaar ja järgmisel aastal pikendati seda Pääskülani. 1939 ehitati Järvele uus veoalajaam[14]
- 1940. aastate esimene pool mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad Nõukogude väed viisid 1941 veeremi Molotovi. teise Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti[14]
- Rongiliiklus Tallinna–Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektrirongiliini korrastamine lõppes 1946. aastal. 22. juulil 1958 avati liikluseks uus 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud rongiliin.[15] Sellega oli Tallinna–Keila rongiliin elektrifitseeritud.
- Raudteede elektrifitseerimine jätkus Keilast edasi. 30. detsembril 1958 avati Keila–Paldiski raudteel Keila–Klooga elektrifitseeritud raudteelõik ja 1961 Klooga–Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik, mida toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. 1960 ehitati täiesti uus elektrifitseeritud 2,5 km pikkune Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik. 1965 elektrifitseeriti Keila–Haapsalu raudteel Keila–Vasalemma raudteelõik ja 1981 Vasalemma–Riisipere raudteelõik
- 1967 pingestati Keilas uus statsionaarne veoalajaam
- 1961–1962 rajati Pääskülla elektrirongide depoo[14] Samal ajal ehitati reisijatele Balti jaama uus linnalähedaste rongide paviljon ning vana (arhitekt Rudolf von Knüpfferi projekteeritud) hoone ehitati ümber[16]
- 1963–1992 kuuluti Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisu[7]
- 1992 reorganiseeriti Balti Raudtee Eesti Raudteekond riigiettevõtteks Eesti Raudtee[7]
- 1999. aastast tegutseb elektrirongiliiklusega iseseisev ettevõte – Elektriraudtee AS[14]
- 2022. aastal muudeti raudteeliin kogu ulatuses kaheteeliseks.
Pildid
Lilleküla raudteepeatus. Taamal jalgpallistaadion A. Le Coq Arena
Tondi raudteeülesõit. Vaade Pärnu maantee poolt 22. detsembril 2008
Tondi raudteepeatus 22. juulil 2009
Trammipeatus Tondi raudteepeatuse kõrval 22. detsembril 2008
Järve raudteepeatus
1997 suletud Järve raudteeülesõit
Rahumäe viadukt veebruaris 2011
Rahumäe jaamahoone. Pärnu maantee 288b. Valmis 1930
Nõmme raudteeülesõit Pärnu maanteel
Hiiu jaamahoone ja raudteeülesõidu koht endise Nõmme-Väikse jaama lähedal
Kivimäe raudteepeatus 14. juunil 2009
Pääsküla jaama hoone Pääsküla raudteepeatuses
Keila raudteesild (taamal Keila kirik)
Keila raudteejaam 2011
.jpg)
.jpg)
Vaata ka
Viited
- ↑ "EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 4. juuli 2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.08.2014. Vaadatud 18.08.2014.
- ↑ Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad[alaline kõdulink]
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ https://railwayz.info/photolines/station/10011
- ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2009. Vaadatud 21. juunil 2009.
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk 46
- 1 2 3 Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. Lk 131–132
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk 30–31
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk 28
- ↑ Tallinnast. Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk 32
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk 50
- ↑ Ajalugu. Eesti Raudtee
- 1 2 3 4 Ajalugu. Elektriraudtee
- ↑ Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk 117
- ↑ Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008
Välislingid
- YouTube'i video: Keila-Pääsküla raudteelõik 2017 vs 2023
- TALLINN - KEILA; Eesti Raudteeajaloo Selts
