Liepmuiža kihelkond (ka Liepkalne kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Linden, läti keeles Liepmuižas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.

Kihelkond on kujunenud Baltava piiskopilinnuse juurde. Aastal 1625 eraldati sellest Devēne alad, mis liideti Bērzaunega. Aastal 1697 eraldati Liepmuiža-Vestiena kihelkond Ērgļi-Ogre kihelkonnast iseseisvaks kihelkonnaks. Aastal 1680 eraldati sellest Liepmuiža kihelkond, sinna püstitati siis ka puukirik. Sealsed maad olid hõredalt asustatud. Nii lubas Katariina II 1766. aastal sinna asuda saksa kolonistidel. Kokku asus Saksamaalt sinna elama 321 inimest. Sealsetel kolonistidel olid eriõigused: nad olid vabad inimesed, neil oli õigus pidada saksakeelset kooli, kasutada oma keelt ja õigus omavalitsusele, ka puudus neil sõjaväekohuslus. Kohalikult mõisnikult rentisid nad kõrtsi ja veskit.^[1]

1773. aastal ühendati Liepmuiža ja Vestiena kihelkonnad, Liepmuiža-Vestiena kihelkonnaks.

Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Liepmuiža kihelkonnas üks kihelkonnakool, kus oli 10 õpilast.^[2]

• Irši (Hirschenhof) riigimõis
• Lanstupe (Lambsdorfshof) rüütlimõis, hiljem Ozoli kõrvalmõis
• Liepkalne (Pastorat-Linden-Festen) kirikumõis
• Ozoli (Ohselshof) rüütlimõis

Võnnu kreis

Kreisilinn: Võnnu
Kihelkonnad: Āraiši kihelkond  | Bērzaune kihelkond  | Cesvaine kihelkond  | Drusti kihelkond  | Dzērbene kihelkond  | Ērgļi-Ogre kihelkond  | Jaunpiebalga kihelkond  | Kalsnava kihelkond  | Lazdona kihelkond  | Ļaudona kihelkond  | Liepmuiža kihelkond  | Liezēre kihelkond  | Lubāna kihelkond  | Rauna kihelkond  | Skujene kihelkond  | Vecpiebalga kihelkond  | Vestiena kihelkond  | Vietalva kihelkond  | Võnnu kihelkond