Karjala-Soome NSV

Ajalugu

Eellugu

Ida-Karjala oli keskajast kuni 20. sajandi alguseni Venemaa keisririigi perifeeria, mis oli hõredalt asustatud õigeusklike karjalaste ja venelastega. 19. sajandil sagenesid soomlaste kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli Karjala rahvuse ärkamine, mis oli tugevalt soomemeelne.[4] Venemaa kodusõja ajal tehti mitu katset Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) Nõukogude Venemaast eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt Bobi Sivén) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või Karjala iseseisvumist toetades. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas Nõukogude Venemaa Ida-Karjalale Tartu rahuga ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal Karjala Töörahva Kommuun.[5]

Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147 300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele Soome kodusõja kaotanud punasoomlased (gyllinglased), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste soomestamise poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.[5][6]

Liiduvabariigi moodustamine

Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Talvesõda, mil liideti Soomelt vallutatud 36 000 ruutkilomeetrit alasid Karjala ANSV territooriumiga. 31. märtsil kiitis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".[7] Otto Kuusinen sai Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe koha.[8] Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.[9]

Leningradi, Murmanski oblasti ja Karjala-Soome NSV alad, 1940

Soomelt vallutatud alad (osa Lääne-Karjalat) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.[10]

Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ning liideti Leningradi oblastiga. 1953. aastal liideti Alakurtti külanõukogu territoorium Murmanski oblastiga.

KSNSV likvideerimine

1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli NSV Liidu Ülemnõukogu istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tuleks lülitada Vene NFSV koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.[11] Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid karjalased). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.[12][13]

Geograafia

Karjala-Soome NSV asus Põhja-Euroopas Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva Soome Vabariigiga, idas Valge merega. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, piirnedes põhjas Murmanski oblastiga, idas Arhangelski oblastiga ja lõunas Leningradi ja Vologda oblastiga.[14]

Väikese rahvastikutiheduse ja halva põllumaa tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist metsad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli järvi üle 20 000.[15]

Kultuur

Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva identiteedi loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus Nõukogude Liidus alanud juba 1920. aastatel[16], kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.[17]

Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka Soome kodusõja ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "Kalevala" eepost ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.[18] Sellegipoolest kirjeldati Soome Vabariiki väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.[17]

Juhtkond

Parteijuhid

K(b)P KK esimesed sekretärid

Nr Ametiaeg Nimi
1 1940−1950 Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov (1905−1979)
2 1950 Aleksandr Andrejevitš Kondakov (1908−1954)
3 1950−1952 Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)

KP KK esimesed sekretärid

Nr Ametiaeg Nimi
− 1952−1955 Aleksandr Nikolajevitš Jegorov (1904−1988)
4 1955−1956 Leonid Ignatjevitš Lubennikov (1910−1988)

K(b)P KK teised sekretärid

Nr Ametiaeg Nimi
1 1947−1951 Juri Vladimirovitš Andropov (1914−1984)

Riigipead

Ülemnõukogu esimehed

Nr Ametiaeg Nimi
1 1940 Mark Vassiljevitš Gorbatšov (1902−1964)
2 1940−1956 Otto Wille Kuusinen (1881−1964)

Valitsus

Rahvakomissaride Nõukogu esimehed

Nr Ametiaeg Nimi
1 1940−1946 Paavo Prokkonen (1909−1979)

Ministrite Nõukogu esimehed

Nr Ametiaeg Nimi Märkused
− 1946−1947 Paavo Prokkonen (1909−1979)
2 1947−1950 Voldemar Virolainen (1901−1983)
− 1950−1956 Paavo Prokkonen (1909−1979) Teine ametiaeg

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11. juuli 1940. Lk 7.
  2. ↑ "Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks". Postimees. 1. aprill 1940. Lk 3.
  3. ↑ "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22. juuli 1956. Lk 1.
  4. ↑ Roosaar, Aki (2014). "Suur-Soome plaan: 1917-1922". Tartu Ülikool. Tartu.
  5. 1 2 Prozes, Jaak (8. juuni 2020). "100 aastat Karjala autonoomiat". Fenno-Ugria. Vaadatud 19. veebruaril 2022.
  6. ↑ Irinin, M. (30. märts 1950). "KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV". Harju Elu. Lk 1.
  7. ↑ "Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks". Päewaleht. 01.04.1940.
  8. ↑ "Karjala-Soome wabariigi põhiseadus". Postimees. 11.07.1940.
  9. ↑ "Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis". Uus Eesti. 18.06.1940.
  10. ↑ "Põlluharijaid Karjala-Soome". Postimees. 09.09.1940.
  11. ↑ "16. juuli istung". Võitlev Sõna. 19.07.1956.
  12. ↑ "Karjala kurbmäng". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 22.07.1956.
  13. ↑ "Soome unistab Karjalast". Vaba Eestlane. 04.08.1956.
  14. ↑ Stefansson, Vilhjalmur. Encyclopedia Arctica. Kd 10. Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia).
  15. ↑ "Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud". Järva Teataja. 28.06.1940.
  16. ↑ "Karjala Soome keel Murmani raudteedel". Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja. 17.02.1925.
  17. 1 2 I. Františev (1947). Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tallinn: RK "Poliitiline Kirjandus". Lk 3-50.
  18. ↑ O. Einari (03.03.1949). ""Kalevala" ilmumise 100. aastapäev". Säde : lasteleht.

Välislingid

 Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Karjala-Soome_N%C3%B5ukogude_Sotsialistlik_Vabariik