Joachim Friedrich von Zöge

Joachim Friedrich von Zöge (ka Zoege; 1610 – oktoober 1642 Leipzig, Saksimaa) oli Eesti- ja Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)[1]

Ta sündis Kiltsi mõisniku Jürgen von Zöge ja Christina von Sackeni pojana.[1]

Johann Eberhard von Bellingshauseni ratsaväerügemendis teeninud ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zöge sai Kolmekümneaastases sõjas 23. oktoobril 1642 Rootsi ja keisririigi vägede vahel peetud Breitenfeldi lahingus esimese kokkupõrke ajal kolm kuulihaava, langes vastaste kätte vangi ning viidi Dresdenisse, kus ta kolmandal päeval saadud haavadesse suri. Zöge maeti koos teiste langenud Rootsi ohvitseridega Leipzigi Püha Pauli Ülikoolikirikusse.[2] Kirikusse Rootsi ohvitseride mälestuseks paigutatud lihtsatest epitaafidest on Joachim Friedrich von Zöge oma ainsana säilinud ning see restaureeriti 2009. aastal[3].

Talle kuulusid Kiltsi mõis Eestimaal ning Erastvere ja Kooraste mõis Liivimaal.[1]

Perekond

Joachim Friedrich von Zöge oli abielus Helena Horniga, kes oli Rootsi diplomaadi ja riigitegelase Henrik Karlsson Horni ning Anna Snakenborgi tütar. Abielust sündisid[1]:

Esivanemad

Joachim Friedrich von Zöge esivanemad
Joachim Friedrich von Zöge
(1610–1642)
Jürgen von Zöge Johann von Zöge Johann von Zöge
Gerticke von Stackelberg
Maya von Gilsen Otto von Gilsen
...
Christina von Sacken Jürgen Ernst von Sacken
(suri 1586)
Heinrich von Sacken
Sorothea von Dönhoff
Christine von Schnabel ...
...

Viited