Hea valitsemistava
.jpg)
Hea valitsemistava (ingl. k good governance) on avaliku halduse ja juhtimise põhimõtete kogum, mis toetab demokraatlike väärtusi, läbipaistvust ja vastutust juhtimises ning õigusriiklust.[1] Hea valitsemistava on edasiarendus valitsemisest (ingl. k governance) kui avaliku halduse teooriast, mis kujunes algselt välja 1990ndatel.
Valitsemine kui avaliku halduse teooria keskendub valitsemisele kui protsessile ning rõhutab selle osapoolte ehk valitsuse ja kodanike võimu tasakaalu ja koostööd. See vaidlustab ajaloolist valitsemise käsitlust, kus valitsusel oli terviklik otsustusvõim, ning rõhutab süsteemset ja läbimõeldud valitsemist, mille eesmärk on demokraatiat tugevdada. Hea valitsemistava on lähenemine valitsemisele, mis seab tähtsaimaks eesmärgiks avaliku huvi. [2]
Põhimõtted
Hea valitsemistava rõhutab süsteemsust ja läbimõeldud tegutsemist. Selle tagamiseks on nimetatud kuus olulisemat põhimõtet:
- legitiimsus tagab, et ühiskondlikku korda ja autoriteeti otsustatakse järgida vabatahtlikult; läbipaistvus tagab, et poliitiline teave riigi kohta peab olema kodanikele kättesaadav;
- läbipaistvus tagab, et poliitiline teave riigi kohta peab olema kodanikele kättesaadav;
- vastutus tagab, et iga võimu teostaja võetakse oma tegude eest vastutusele;
- õigusriigi põhimõte kohaselt on seadus avaliku halduse kõrgeim põhimõte, mida peavad kõik haldusorganid ja ametnikud järgima;
- reageerimisvõime tagab, et avaliku sektori asutused peavad kodanike nõudmistele õigeaegselt ja vastutustundlikult reageerima ning, et on keelatud põhjendamatult viivitada või jätta mistahes küsimus lahendamata;
- tõhusus tagab ratsionaalse haldusstruktuuri ehk teaduslikult kavandatud haldusprotseduurid ja paindliku haldustegevuse ning minimeeritud halduskulud ehk võimalikult väikeste kulutustega valitsemine.
Järgides neid hea valitsemistava punkte ning maksimeerides nende kasutamist, saab veenduda, et hea valitsemistaval on riigis mõjusust.[2]
Rakendamine organisatsioonides
Hea valitsemistava üks tugevusi on selle kohaldatavus juhtimisele erinevates sektorites. Hea valitsemistava on üldiste juhtimispõhimõtete kogum, mida saab rakendada nii erinevates avaliku sektori valitsuse tasandites kui ka era- ja kolmandas sektoris.[3] Hea valitsemistava organisatsioonis rakendamise jaoks on Riigikontroll avaldanud standardi, mis koosneb kuuest printsiibist.
Printsiibid
- Organisatsiooni selge eesmärk ja kasutajatele mõeldud tulemus tähendab, et kodanikud ja teenusekasutajad on teadlikud organisatsiooni põhilistest eesmärkidest ning sellest, millise tulemuse suunas see töötab. Selge sihiga toimiv organisatsioon pakub kasutajale kvaliteetset teenust ning kasutab avalikke ressursse võimalikult kulutõhusalt.
- Selgelt määratud ülesanded ja rollid tähendab, et organisatsiooni liikmetele on jaotatud konkreetsed rollid ning kõik töötajad teavad, mis on nende ülesanded ja vastutusala. Selgelt sõnastatud ja jagatud ülesanded aitavad juhtidel nende täitmist paremini kontrollida. Lisaks mõistavad nad paremini ka kohustusi avalikkuse ees ning on teadlikumad piirangutest ja ootustest.
- Väärtuste edendamine ja nendega kooskõlas tegutsemine tähendab, et organisatsiooni väärtused väljendavad avalikkuse ootusi ning nende ootuste kontrollijate käitumist ja tegutsemist. Väärtuste edendamine organisatsioonis on ka reageerimine avalikule tagasisidele, otsuste langetamine ja ressursside kasutamine läbipaistvalt ning üldine püüdlus heaolu poole.
- Riskide juhtimine ja läbipaistvad otsused tähendab, et juhtide otsused peavad olema pikas perspektiivis järjepidevad ning põhjendatud eesmärkidega. Organisatsioon kontrollib kasutatava informatsiooni kvaliteeti ning pakub töötajatele nõustamist ja tugiteenuseid. Riskide juhtimisel on oluline välja selgitada riski olemus ja kuidas seda maandada. Riskide juhtimne on süsteemne, kasutatakse riskianalüüse ning strateegia- ja tegevuskavasid, mis on põhjalikult läbimõeldud ning regulaarselt kontrollitavad ja vajadusel muudetavad.
- Organisatsiooni võimekuse arendamine tõhusaks tegutsemiseks tähendab, et juhipositsioonile võetakse erineva ühiskondliku taustaga inimesi, et sünniksid uued ideed ja tegutsemine oleks dünaamilisem. Samas peab tagama tasakaalukuse ja suhete järjepidevuse. Ametisse määratud või valitud juhid peavad olema kompetentsed ja vajalike oskustega, et saavutada häid ja arendavaid tulemusi.
- Aruandekohustus ja huvigruppide kaasamine tähendab, et organisatsioon on kohustatud oma tegevustest aru andma nii avalikkusele kui ka riigiorganitele (nt ministeeriumid, parlament jne). Aruandmine tähendab süsteemset toimimist, millega organisatsioon seletab ja põhjendab oma tegevusi, analüüsib tagajärgi ja tulemusi ning võtab vastutust. Aruandlusesse kaasatakse ka institutsionaalseid ja elanikkonna huvigruppe, et koostöö läbi tagada ressursside tõhus kasutamine ja paremad tulemused. [4]
Vaata ka
Viited
- ↑ Saito, Yoshihiro (15. jaanuar 2021). "Is good governance a necessary precursor to peace?". United Nations Development Programme. Vaadatud 28. oktoobril 2025.
- 1 2 Keping, Yu (1. märts 2018). "Governance and Good Governance: A New Framework for Political Analysis". Fudan Journal of the Humanities and Social Sciences (inglise). 11 (1): 1–8. DOI:10.1007/s40647-017-0197-4. ISSN 2198-2600.
- ↑ Sheng, Yap Kioe (10. juuli 2009). "What is good governance?". United Nations ESCAP. Vaadatud 28. oktoobril 2025.
- ↑ "Hea valitsemise tava". Riigikontroll. Vaadatud 28. oktoobril 2025.
- Poliitikauuringute Keskus Praxis. Valitsemisest ja heast valitsemisest, (vaadatud 13.11.2011)