Artur Kirsipu

Artur Oskar Johannes Kirsipu (ka Arthur või Kirsipuu; 31. juuli (vkj)/ 12. august 1897 Tõrva – 18. november 1984 Tartu) oli eesti arhitekt.

Ta õppis alates 1905. aastast Tartus ja hiljem Peterburis, lõpetas Petrogradis gümnaasiumi. Aastatel 1917–1919 õppis ta Petrogradi Tsiviilinseneride Instituudis, 1920–1921 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1922–1927 Berliini Tehnikaülikoolis, mille lõpetas arhitekti kutsega. Oli akadeemiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Kirsipu osales Vabadussõjas.

Töökäik

Pärast ülikooli lõpetamist töötas aastatel 1927–1929 Tallinnas sõjaväe ehitus- ja korteriosakonnas insenerina. Oli 1929–1934 Tartu linnaarhitekti abi.

Aastatel 1934–1939 tegeles erapraksisega.

Oli 1939–1941 Petseri ehitusinsener ja -inspektor.

1944–1950 Tartu peaarhitekti projekteerimis-geodeetilise büroo juhataja, 1950–1952 Estonprojekti Tartu filiaali vanemarhitekt, 1952–1958 Tartu Õlletehase insener ja Kommunaalprojekti osakonnaarhitekt.

Oli aastatel 1929–1930 ja 1946–1950 ka Tartu erinevate ehituskoolide ehituskonstruktsioonide õppejõud.

Looming

Isiklikku

Tema poeg on jalgrattur ja jalgrattatreener Rein Kirsipuu ning tütar oli ratsutaja ja ratsutamistreener Mall Kirsipuu.

Artur Kirsipu on maetud Puhja kalmistule.

Viited

  1. Ants Hein. Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe. 2007. ISBN 9789985907337. Lk 76–78.

Kirjandus

Välislingid