Õigekeelsus

Õigekeelsus ehk ortoloogia on normikohane kirjakeele keeletarvitus.[1][2] Vananenud terminina mõisteti "õigekeelsuse" all keelekorraldust.[2]

Õigekeelsusallikad on enamasti sõnaraamatud (nt Eestis õigekeelsussõnaraamat) ja grammatikakäsitlused.[2]

Õigekeelsusega seotud probleemkohad lepitakse kokku näiteks keelekomisjonides.[2] Eestis arutab vastavaid probleeme ka Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi keeletoimkond.

Õigekeelsuse allvaldkonnad on ortograafia ehk õigekirjutus ja ortoeepia ehk õigehääldus.[2]

Viited

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. (vaadatud 16.12.2013)
  2. 1 2 3 4 5 EE 12. köide, 2003: 702.

Välislingid