Sortavala
| Sortavala | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||
| |||||||||
.jpg) Sortavala vaade | |||||||||
|
| |||||||||
Pindala: 15,0 km²  | |||||||||
|
Elanikke: 14 787 (2023)[1]
| |||||||||
|
| |||||||||
| Koordinaadid: 61° 42′ N, 30° 40′ E | |||||||||
  | |||||||||
Sortavala on linn Lääne-Karjalas (Laadoga-Karjalas), tänapäeval Venemaal Karjala Vabariigis, Sortavala rajooni keskus.
Ajalugu
Sortavala sai linnaõigused 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolfi valitsemisajal, kui linn kuulus Käkisalmi lääni koosseisus Rootsi kuningriigile. Aastatel 1651–1681 kuulus Sortavala piirkond Gustaf Adam Banérile, kes oli Sortavala krahvkonna valitseja. Banéri suguvõsavapp on olnud ka kasutusel Sortavala linna vapina.
Aastatel 1656–1658 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Moskva tsaaririigi väed, kuid sõja lõpetanud 1661. aastal sõlmitud Kärde rahuga tunnistas Moskva tsaaririik piirkonna kuuluvust Rootsile.
1700. aastal alanud Suure Põhjasõja käigus vallutati Sortavala 1705. aasta sõjakäigu ajal, mida juhtis Vene väejuht Pjotr Apraksin.
1721. aastal loovutati linn Uusikaupunki rahuga Venemaale ning keiser Peeter I annetas piirkonna feldmarssal Aleksander Buturlini eravalduseks.
Aastatel 1741–1743 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Rootsi väed, kuid Turu rahulepinguga läks linn uuesti Venemaale.
1744. aastal liideti piirkond Viiburi kubermangu Käkisalmi provintsi koosseisu. 18. sajandi teisel poolel müüsid Buturlini järglased piirkonna krahvinna Anna Orlov-Tšesmenskile.
Asehalduskorra kehtestamisega nimetati 1783. aastal Viiburi kubermangu Sortavala maakonnalinnaks. Aastatel 1808–1809 toimunud Vene-Rootsi sõja ja selle lõpetanud Hamina rahu alusel liideti 1811. aastal piirkond (Vana-Soome) kui Viiburi kubermang autonoomse Soome Suurvürstiriigiga.
Linn kuulus aastatel 1917–1940 Soome Vabariigile. Pärast Talvesõda põgenes umbes 400 000 elanikku Soome, sealhulgas ka Sortavala elanikud. Soome kaotas 13. märtsil 1940 NSV Liiduga sõlmitud rahulepinguga üle 10% oma aladest – osa Sallast, enamiku Soome Karjalast koos Viiburi linnaga (sealhulgas Sortavala, neli Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekalda) ning Petsamo alast Kalastaja poolsaare lääneosa. Sortavala liideti äsjaloodud Karjala-Soome NSV-ga.
Jätkusõja ajal aastatel 1941–1944 kuulus Sortavala taas Soome Vabariigile.
Pärast kaotust sõjas NSV Liidule liideti 19. novembril 1944 sõlmitud vaherahulepingu alusel Sortavala ja üldse Laadoga-Karjala uuesti Karjala-Soome NSV-ga. Pärast 1956. aastat, kui kaotati Karjala-Soome NSV, oldi Karjala ANSV koosseisus. Linn on NSV Liidu ja Venemaa aegu Sortavala rajooni keskus.
