Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817. Ta oli 97. paavst.
Stephanus oli pärit Roomast. Ta oli Marinuse poeg ning tema suguvõsast olid pärit hilisemad paavstid Sergius II ja Hadrianus II.
Stephanus asus Hadrianus I ajal kuuria teenistusse, ordineeriti paavst Leo III poolt alamdiakoniks ja diakoniks (kardinaldiakon).
Paavstiks saamine
Stephanus IV pühitseti paavstiks 22. juunil 816. Ta oli esimene paavst, kes valiti pärast Karl Suure kroonimist keisriks.
Suhted Frangi riigiga
Stephanus IV teatas Ludwig Vagale oma ametisse asumisest ja kohustas Rooma elanikke talle truudusvannet andma. Paavst siirdus septembris 816 Frangi riiki ja kohtus arvatavasti 2. oktoobril Ludwig Vagaga Reimsis Saint-Remi kloostris ja kroonis ta 5. oktoobril keisriks.
Kirikuloolase J. N. D. Kelly arvates võis Ludwig kohtumisel paavstiga tunnustada Kirikuriigi autonoomiat ja lubada vältida sekkumist paavsti valimistel.
Paavst saavutas keisrilt vandenõulaste rehabiliteerimise, kes kavatsesid kõrvaldada paavst Leo III-t ja kellega koos pöördus Stephanus IV tagasi Rooma. Keiser kinkis paavstile ka villa Troyes' lähedal Vandœuvre'is.
Tagasiteel Rooma külastas paavst Ravennat.
Palliumi andmine
Stephanus IV andis palliumi Orléansi piiskopile Theodulfile.
Surm
Stephanus IV suri 24. jaanuaril 817 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
- Artikkel Stephanus IV kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Stephanus IV kohta. (inglise keeles)
Eelnev Leo III |
Rooma paavst 816–817 |
Järgnev Paschalis I |