Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal^[1].

Mõisat mainiti esimest korda 1499 seoses sellega, et Cracht von der Lude müüs mõisa Tiesenhausenite Bērzaune suguvõsaharru kuulunud Fromhold Tiesenhausenile^[1] (surn. 1522).

1593. aastal kinnistas Poola kuningas Zygmunt III Waza mõisa Walter Tiesenhausenile. Poola võimu ajal kuulus mõis Ludwig Spillile. 1625. aastal ennistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa omandiõiguse Engelbrecht Tiesenhausenile ning 1629. aastal sai mõisaomanikuks tema poeg Karl Tiesenhausen. Tiesenhausenilt päris mõisa, tema Hermann von Wrangelliga abiellunud tütar, 1688. aastal müüdi mõis Hermann von Bellingshausenile.

1723. aastal müüs Eberhard Gustav von Bellingshausen mõisa Carl Gustav Taubele, kelle tütrelt läks mõis 1744. aastal Catharina von Löwensterni valdusesse ja seejärel tema tütre Beata Christina von Reuterni pärijaile. 1783. aastal oli Restu mõisa omanik Christoph Hermann von Reutern. 1827. aastal pantis tema poeg mõisa Alexander von Anrepile. 1837. aastal sai A. von Anrep mõisa pärusomanikuks, kes pärandas selle oma tütrele Elisa von Rothile, mõis kinnistati tema omandiks 1871. aastal ning 1909. aastal päris mõisa tema poeg Alfred Nikolai von Roth^[2].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alfred Nikolai von Roth^[1] (1867–1935).

1919–1998 asus mõisa peahoones Restu kool. 1930. aastatel tehti kooli tarbeks hoonele ka suurem juurdeehitis.

Mõisa peahoone on praegu eraomanduses^[1].

• Pilkuse ja Restu mõis - 1367 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Restu mõis (Sangaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
• Lea Margus, Ei ole enam alles häärberit ega kooli, Valgamaalane, nr. 105, 10 september 2016

Sangaste kihelkond

Kirik: Sangaste
Mõisad: Iigaste mõis | Keeni mõis | Kuigatsi mõis | Laatre mõis | Lota mõis  | Pringi mõis | Restu mõis | Sangaste mõis | Tõlliste mõis | Uniküla mõis | Uue-Puka mõis | Vaalu mõis | Vastse-Tõlliste mõis