Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Reigi kihelkond moodustati 1627. aastal, kui see eraldati Käina kihelkonnast. Reigi kihelkonnas olid ajalooliselt hiiurootslaste asualad, Hiiumaa kaks tuntumat hiiurootslaste rühma on reigirootslased ja kärdlarootslased. Hiiurootslased küüditati 1781. aastal Venemaa keisririigi Novorossiasse.

Praegune Reigi kirikuhoone rajati aastatel 1799–1802.

Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos kõrvalmõisaga, üks poolmõis ja üks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks sellele oli seal ka kaks karjamõisat.

• Reigi kirikumõis (Pastorat Roicks)
• Kõpu mõis (Reigi) (Köppo), Kõrgessaare karjamõis, endine rüütlimõis
• Kõrgessaare (Hohenholm) rüütlimõis
• Lauka (Lauk), Kõrgessaare kõrvalmõis
• Viskoosa (Hohenholm-Viscosa) Kunstsiidivabriku kompleks poolmõisa staatuses^[1]

• Kõrgesaare vald (Hohenholm) (1866–1950)^[2]

• Kalana kalmistu
• Kõpu luteri kalmistu
• Kõpu II maailmasõja matmispaik
• Kõpu õigeusu kalmistu
• Malvaste kalmistu
• Puski kalmistu
• Reigi kirikuaed

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 578–580.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.

• Reigi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis