![]() |
See artikkel räägib paavstist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes V. |
Johannes V (ladinapäraselt Ioannes V) oli paavst 685–686. Ta oli 82. paavst.
Johannes oli süürlane ja pärines Antiookiast. Ta oli Cyriacuse poeg.
Ta võis Süüriast siirduda Rooma islami levimise tõttu Lähis-Idas.
Johannes ordineeriti Agatho ajal 680. aasta paiku diakoniks, hiljem ülemdiakoniks (kardinaldiakon).
Ta määrati aastal 680 paavsti legaadiks Konstantinoopoli III kirikukogul ja tõi juulis 682 kirikukogu otsused Rooma.
Võimalik, et just tema mõjutusel vähendas Bütsantsi keiser Konstantinos IV maksukohustust kirikule kuulunud aladel Sitsiilias.
Paavstiks saamine
Johannes V pühitseti paavstiks 23. juulil 685, kui Bütsantsi eksarh oli teda tunnustanud.
Suhted Sardiinia piiskoppidega
Johannes V taunis Cagliari piiskopi Citonatuse tegevust.
Citonatus oli aastal 685 ordineerinud Sassari (Turris-Libisonis) piiskopi Novelluse ilma Roomaga konsulteerimata.
Johannes V pidas Roomas sinodi, kus ta kinnitas paavsti autoriteeti Sardiinia piiskopkondade üle.
Liturgilised otsused
Johannes V kinnitas 8. mail 686 avaldatud bullas "Audite sententiam" Arras' Saint-Marie kiriku privileegid.
Ordinatsioonid
Johannes V ordineeris 13 piiskoppi.
Tervis
"Liber Pontificalise" järgi oli Johannes V tervis sedavõrd vilets, et tal oli raskusi ordineerimisega.
Surm
Johannes V suri 2. augustil 686 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Surres pärandas ta vaimulikele, kloostritele ja ilmiksakristaanidele 1900 solidust.
Kirjandus
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
- Artikkel Johannes V kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes V kohta. (inglise keeles)
- Johannes V dokumendid.
Eelnev Benedictus II |
Rooma paavst 685–686 |
Järgnev Conon |