Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
Võru-Petseri Kaitseringkonna eellasteks olid Võru kaitseväe asutis (asutatud 21. november, Petseri kaitseväe asutis (asutatud 8. veebruar)/Petseri Kaitseväeringkond.
Juhid
- kolonel Verner Trossi, 1934–1936;
- kolonel Paul Triik, 1938–1939
- kolonel Johannes Remmel, 8. novembril 1939– .
Riigivanema otsusega 1940. aastast jagati alates 1. veebruarist Eesti Vabariigi territoorium neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:
- 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
- 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
- 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
- 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- Ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga[1].
Sõjaväeringkonna väed
- 7. Jalaväerügement: ülem kolonel Oskar Pajusoo
- 8. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jüri Kõrge
Vaata ka
Viited
- ↑ Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940
You must be logged in to post a comment.