Usbeki keel (usbeki keeles o‘zbek tili või o‘zbekcha) on turgi keelte tšagatai rühma kuuluv keel, Usbekistani riigikeel. Seda kõnelevad Usbekistanis ja selle naabruses elavad usbekid.

Erinevatel andmetel on usbeki keele kõnelejaid 35[1]–37 miljonit.

Tadžikistani naabruses räägib usbeki keelt 873 000 inimest. Neist Kõrgõzstanis 550 096 ja Türkmenistanis 317 000.[1]

Tähestik

Kuni 1928. aastani kasutati usbeki keeles kirjutamiseks araabia kirja, seejärel mindi üle ladina tähestikule. 1940. aastal võeti kasutusele kirillitsa, 1992. aastal aga jälle ladina tähestik.

Usbeki keel on lähisuguluses uiguuri keelega.

Kaasaegne usbeki ladina tähestik:

А а B b D d Е е F f G g H h I i J j K k
L l М m N n О о P p Q q R r S s Т t U u
V v X x Y y Z z Oʻ oʻ Gʻ gʻ Sh sh Ch ch ng ʼ

Usbeki kirillitsa tähestik:

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж З з И и
Й й К к Л л М м Н н О о П п Р р С с Т т
У у Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш Ъ ъ Ь ь Э э Ю ю
Я я Ў ӯ Қ қ Ғ ғ Ҳ ҳ ʼ

Foneetika

Erinevalt enamusest teistest turgi keeltest puudub usbeki kirjakeeles vokaalharmoonia.

Sõnavara

Võrreldes teiste turgi keeltega on usbeki keeles rohkem pärsia (tadžiki) ja araabia laensõnu.

Viited

  1. 1,0 1,1 Usbeki keel. Ethnologue.

Välislingid

No tags for this post.