Urmas Reinsalu (sündinud 22. juunil 1975 Tallinnas) on Eesti poliitik, XV Riigikogu liige, alates 10. juunist 2023 erakonna Isamaa Erakonna esimees.

Ta on olnud 2003–2012 ja 2014–2015 ning on alates 2021 Riigikogu liige.

2012–2014 oli ta kaitseminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses, 2015–2016 justiitsminister Taavi Rõivase teises valitsuses ja 2016–2019 justiitsminister Jüri Ratase esimeses valitsuses. Seejärel oli ta 2019–2021 Eesti välisminister Jüri Ratase teises valitsuses ning 2022–2023 uuesti välisminister Kaja Kallase teises valitsuses.

Urmas Reinsalu lõpetas 1993. aastal Tallinna 37. Keskkooli ja 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse esimees 1994–1995.

• Justiitsministeeriumi spetsialist 1996–1997 avaliku õiguse valdkonnas
• Eesti Vabariigi Valitsuse põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert 1996–1997
• Vabariigi Presidendi sisepoliitika nõunik 1997–1998
• Vabariigi Presidendi Kantselei direktor 1998–2001
• Res Publica poliitiline sekretär 2001–2002
• Res Publica volikogu esimees alates 2002. aastast
• Sisekaitseakadeemia lektor 2002–2003
• X Riigikogu liige 2003–2007
• XI Riigikogu liige 2007–2011
• XII Riigikogu liige 2011–2012 ja 2014–2015
• IRLi esimees 2012–2015
• Eesti Vabariigi kaitseminister 2012–2014
• Eesti Vabariigi justiitsminister 2015–2019
• Eesti Vabariigi välisminister 2019–2021
• Isamaa Erakonna esimees 2023–

Reinsalu oli 1992. aastast Ühenduse Res Publica ja 2001. aastast Erakonna Res Publica liige ning pärast selle ühinemist Isamaaliiduga on ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige, mis alates 2018. aastast kannab nime Isamaa Erakond.

Reinsalu oli Erakond Res Publica nimekirja esinumber 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Res Publica sai vaid 6,7 protsenti häältest ning valimiskaotus viis erakonna kadumisele poliitikamaastikul.

Reinsalu kuulus Res Publica poliitikute rühmitusse Äraostmatud.^[viide?] 2003. aastal oli ta ajakirjanduses Res Publicaga seostatud OÜ Patricia juhatuse liige koos Ken-Marti Vaheri, Taavi Veskimägi ja Indrek Raudsega.^[1]

Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli Reinsalu Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees. 2. aprillist 9. aprillini 2015 oli ta Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas Reinsalu 11. mail 2012 kaitseministriks,^[2][3] ametisse asus ta ametivande andmisega Riigikogu ees 14. mail 2012.^[4]

9. aprillist 2015 kuni 23. novembrini 2016 oli Eesti justiitsminister Taavi Rõivase teises valitsuses. Seejärel oli ta alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 justiitsminister Jüri Ratase esimeses valitsuses ning

Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta Jüri Ratase esimeses valitsuses Eesti justiitsminister ja seejärel Eesti välisminister 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 Jüri Ratase teises valitsuses.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Reinsalu Tallinnas. Ajaleht Äripäev tõi hiljem välja, et Isamaa liige ja ärimees Tõnis Palts tasus varajatult Reinsalu kasuks tehtud kampaaniakulud.^[5]

18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 oli Reinsalu teist korda Eesti välisminister ja seda Kaja Kallase teises valitsuses.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 4509 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 14 248 häält ning ei osutunud valituks.^[6]

• 1993 Tallinna linnavolikogu (83 häält)
• 2002 Tallinna linnavolikogu (1364 häält)
• 2003 Riigikogu (2754 häält)
• 2004 Euroopa Parlament (4717 häält)
• 2005 Tallinna linnavolikogu (559 häält)
• 2007 Riigikogu (1888 häält)
• 2009 Tallinna linnavolikogu (2256 häält)
• 2011 Riigikogu (5055 häält)
• 2013 Tallinna linnavolikogu (2509 häält)
• 2015 Riigikogu (2949 häält)
• 2017 Tallinna linnavolikogu (722 häält)
• 2019 Riigikogu (2633 häält)
• 2021 Tallinna linnavolikogu (1393 häält)
• 2023 Riigikogu (4509 häält)

• 2001 Auleegioni orden (komandör)^[7]
• 2018 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind^[8]
• 2021 Vabaduse Tammepärja aumärk^[9]

• Urmas Reinsalu saates "Kukul külas", 13. aprill 2008, [1]