Truuta mõis (saksa keeles Gertrudenhof) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal[1].

Mõis rajati 1799 Koigu mõisast eraldatud alast[2]. 1804. aastal müüs parun Gotthard Wilhelm Budberg temale kuulunud, kuid praost Johann Philipp von Rothile panditud Koigu mõisast, Lambaküla ja metsatüki Gustav Behagel von Adlerskronile. Gustav Behaghel Adlerskroni abikaasa oli Gertrude Margaretha, kelle nimi saigi arvatavasti uue mõisa nime aluseks: Gertrudenhof (1839, 1900) ja ka eesti keeles mugandatud kujul - Truuta (1826, 1900)[3].

1904. aastal omandas Truuta ja Vidrike mõisad kreisisaadik, Tartu kreisivalitsuse direktor Alfred Nikolai von Roth (1867–1935), 1907. aastal Arved von Brasch, 1910. aastal Viljandi kodanik Johann Grünberg ja 1915. aastal sünnijärgse aukodaniku lesk Maria Zanegin[4].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

  1. ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)
  2. ↑ Truuta mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 25.01.2016)
  3. ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 746
  4. ↑ Truuta mõis (Urvaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

Urvaste kihelkond (Antsla kihelkond)
Kirik
Kirikumõis
Rüütlimõisad
Kõrvalmõisad

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Truuta_m%C3%B5is
No tags for this post.