Tõnu Endrekson (sündinud 11. juunil 1979 Pärnus) on eesti sõudja.

Tõnu Endrekson lõpetas 1997. aastal Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja 2003. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna liikumis- ja sporditeaduste erialal.

Endrekson treenib Pärnu Sõudeklubis. Tema treener on Veikko Sinisalo, varem Matti Killing.

Karjäär ja saavutused

Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud kolm pronksmedalit paarisaerulisel neljapaadil (2005, 2006 ja 2015) ja koos Jüri Jaansoniga ühe pronksmedali paarisaerulisel kahepaadil (2007).[1] Aastal 2008 tuli ta neljapaadil koos Allar Raja, Andrei Jämsä ja Jüri Jaansoniga Euroopa meistriks.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel võistles Endrekson paarisaerulisel kahepaadil koos Leonid Guloviga, saades 4.koha.

2007. aastal võitis ta koos Jaansoniga ülivõimsalt paarisaeruliste kahepaatide maailma karikasarja [1].

2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võitis ta meeste paarisaerulisel kahepaadil koos Jüri Jaansoniga hõbemedali.

2012. aasta suveolümpiamängudel võistles Endrekson paarisaerulise neljapaadi koosseisus koos Kaspar Taimsoo, Allar Raja ja Andrei Jämsäga. Meeskond sai 4. koha.

Aastal 2012 tuli ta koos Kaspar Taimsoo, Allar Raja ja Andrei Jämsäga Vareses toimunud sõudmise Euroopa meistrivõistlustel Euroopa meistriks, seda saavutust korrati 2016. aastal Brandenburgis.

2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis koos Kaspar Taimsoo, Allar Raja ja Andrei Jämsaga pronksmedali.

2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel sai koos Allar Raja, Kaur Kuslapi ja Kaspar Taimsooga pronksmedali.

2023. aasta Belgradi maailmameistrivõistlusel sai koos Mikhail Kushteyni, Allar Raja ja Johann Poolakuga kaheksanda koha.[2]

Tunnustus

Isiklikku

Tõnu Endreksoni vanaonu oli Kristjan Palusalu.

Viited

  1. 1,0 1,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 409
  2. Kalvet, Madis (9. september 2023). "Neljapaat pigistas B-finaalis kõik välja. Endrekson: olime juba enesehävitusrežiimil. Valulävi oli ületatud. Mõtted ja tunded lülitusid välja". Delfi Sport. Vaadatud 9. septembril 2023.
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 214
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

No tags for this post.