Selma Lätt (kuni 1937 Selma Kutti; 9. mai 1909 Morna Õisu vald Karksi kihelkond – 18. juuli 1969 Tartu) oli eesti folklorist[1]. Ta on uurinud rahvakalendrit ja avaldanud selleteemalisi töid[1].

Selma Kutti sündis 1909. aastal Karksi kihelkonnas, õppis Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja alates 1929. aasta sügisest Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta asus õppima eesti keelt, kirjandust, rahvaluulet ja filosoofiat. Ta õppis aastatel 1929–1935 (kuid ei lõpetanud) Tartu Ülikooli.

Asus tööle 1933. aasta talvest alates Eesti Rahvaluule Arhiivi,1937. aastast koosseisulise töötajana. ERAs, hilisemas Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas töötas on S. Latt aastatel 1937–1969[1].

S. Läti kaastegevusel on koostati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas mitmesugused registrid, statistilised ülevaated, süstematiseeritud koopiate kartoteegid jne. 1935. aastast peale käis ta peaaegu kõigil suvedel kogumismatkadel, ning on kirja pannud 5 157 lehekülge rahvaluuletekste, lindistanud 1 166 rahvalaulu ja -juttu jne. Aktiivse kogumise kõrval aitas ta juba Eesti Rahvaluule Arhiivi päevil organiseerida tööd kohalike kirjasaatjatega, Eesti NSV ajal oli pikemat aega korrespondentide juhendaja ja ekspeditsioonide korraldaja.

S. Latt osales rahvaluule väljaandmisel ja tema kaaskoostamisel ilmus juba 1935. aastal "Valimik eesti rahvalaule", naljandimaterjali pakub "Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik" (1957), ning "Kelle peale sa loodad?" (1963, koos Ingrid Rüütliga). Koos Erna Normanniga toimetas ta trükki populaarsed valimikud "Üle õue õunapuu" (1955) ja "Sada saarelehte, tuhat toomelehte" (1968)[2].

1970. aastal avaldati, tema surma järel, Eesti rahvakalendri alane uurimus "Eesti rahvakalender. 1" (1970), mis sisaldas kalendrikommete kirjeldusi südatalviste ja kevadtalviste (jaanuari, veebruari ja osalt märtsi) tähtpäevade ja kuude kohta. Koguteose „Eesti rahvakalender“ (1970–1999) 1. köite (239 lk) koostas Selma Lätt ja köited II–VIII koostas Mall Hiiemäe.

Selma Lätt suri 18. juulil 1969. aastal Tartus[3] ning on maetud Pauluse kalmistule.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 146
  2. ↑ Herbert Tampere, Selma Lätt 60-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 4, lk 254
  3. ↑ Selma Lätt. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 9, lk 575

Kirjandus

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Selma_L%C3%A4tt
No tags for this post.