Ripp-päis^[1] on valdavalt gooti arhitektuuris kasutatud roide- või päiskivilahendus, mille puhul lae keskpunkt, näiteks päiskivi, asus võlvi lagipunktist märgatavalt madalamal. Rippuv päiskivi oli sageli punga- või nuiakujuline^[2].

Hispaania ja Portugali alade romaani portaalidel võis olla rippuv lukukivi, nii et portaali ülaosas moodustus kaks kaart.

Ripp-päise erivorm on Prantsusmaa, Saksamaa ja Kesk-Euroopa hilisgootikas kasutatud dekoratiivne n-ö kahekihiline võlv, kus rippuvale päiskivile või metallankruga ühendatud rippdetailile toetusid filigraanselt nikerdatud võlviroided ja moodustasid lae keskel lehterjalt rippuva, vahel ažuurse konstruktsiooni.

Puitkonstruktsioonis on ripp-päis rippsamba allosa, mis asub rippsambale toetuvate talade all. Sellist lahendust võib kohata eelkõige Inglismaa tuudorstiilis ehitistes.

Eesti gooti arhitektuuris ainuke rippuv päiskivi on Kihelkonna kiriku kooriruumi võlvis^[3].

• 
  Saint Laurent, Pariis
• 
  Saint-Jean-Baptiste, Nemours
• 
  Saint-Pierre-le-Vieux, Strassburg
• 
  Ripp-päis Bacharachi Peetruse kiriku lõunalöövis
• 
  Caudebec-en-Caux Notre-Damei kooriruumis, Normandia
• 
  St-Étienne-du-Mont, Pariis
• 
  Senlisi katedraali Saint-Denis' kabel
• 
  Viini Stephansdom, Püha Katariina kabel
• 
  Viini Stephansdom, Püha Barbara kabel
• 
  Frankfurdi Leonhardskirche
• 
  Halle Marktkirche Unser Lieben Frauen
• 
  Halle Moritzkirche