Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Isastel madudel on kaks munandit: parem ja vasak munand, mille asend võib erineda olenedes neerude asendist, kuid harilikult neerupealiste läheduses. Munandeid varustavad verega munandiarterid ja vere äravoolu tagavad munandiveenid. Munanditest toimub lümfi äravool. Kummastki munandist väljub seemnejuha.

Munandil eristatakse:

• peaotsa (extremitas capitata)
• sabaotsa (extremitas caudata).

Munand koosneb stroomast ja munandiparenhüümist.

Mehel on munandid paarilised sisesuguelundid (harilikult kaks), mis paiknevad munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärk on sperma transportimine peenisesse.

Munandisagarikes paiknevad seemnetorukeste vahemikes leidub hulgaliselt meessuguhormoone (androgeenid) ja väheses koguses emassuguhormoone komplekteerivaid näärmerakke.

Munanditega seotult ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks kõhuõõnde pidama jäänud munand, ektoopiline munand, munandikeerdumus, munandilaskumatus, munandipõletik, munandikasvaja jt.

• hematotestikulaarne barjäär
• munandi temperatuur

• Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 137–138, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
• Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, k 231, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
• Terminologia Anatomica – A09.3.01.001: Testis. Munand.